Kujutis konstrueeritakse punktide ristkoordinaatide järgi teljestiku kujutise baasil. Kujutamismeetodit, mille abil luuakse objektist piltlik kujutis, nimetatakse aksonomeetriaks. 88. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) telgede moondetegurite vahekorra alusel? a) rist- ja kaldaksonomeetria b) a) Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised (mx = my = mz). * 2) b) Dimeetrilised ehk kahemõõdulised (mx = mz; mx my ) * 2) c) Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised (mx my mz). 89. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid. 1) Ristisomeetria 2) Ristdimeetria 3) Kaldisomeetria 4) Kalddimeetria 90. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)? Ring 91. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias (ristdimeetrias), kui kera raadius on R? 1,22 R ristisomeetrias /ristdimeetria 1,06 R 92
Pindu, mida on võimalik tasandiks koolutada, nimetatakse laotuvateks pindadeks: kooniline, püramiidiline, silindriline, puutujapind 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Silindrilise ristkülikud, koonilise - kolmnurgad 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondetegurite vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised my=mx=mz Dimeetrilised ehk kahemõõdulised mx=mz; mxmy Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised mxmymz 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 67. Mis sihilised on koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi teljed ristaksonomeetrias? Koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi lühem telg on ringi tasandiga risti oleva koordinaattelje kujutise sihiline, pikem aga sellega risti. 68
teel (pind ei veni ega tõmbu kokku, ei rebene ega lähe volti). Joonpinnad- kooniline, püramiidiline, silindriline ja puutujatepind. 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Ristkülikud, trapetsid silindriline; Kolmnurgad kooniline. 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondeteguri vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised Dimeetrilised ehk kahemõõdulised Trimeetrilised ehk kolmemõõtmelised 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. Tõmbad joone punktidest, kus ringjoon lõikab xy või xz või zy telgede vahele, tõmbad sirge saadud sirgega risti nii, et see läbiks ringjoone keskpunkti, saadud sirgele kanda samast punktist koordinaat telgede vahelise sirge pikkus. a=1,22r ja b=0,71r 67
114) Kuidas tekib tsükliline pind? Püsiva või muutuva raadiusega ringjoone liikumisel. 115) Milles seisneb aksonomeetria meetodi olemus? Tuletada objektide piltlikke kujutisi, mille järgi saaks määrata ka objekti mõõtmeid 116) Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel rist- ja kaldaksonomeetria b) telgede moondetegurite vahekorra alusel isomeetrilised ehk võrdmõõdulised , dimeetrilised ehk kahemõõdulised ja trimeetrilised ehk kolmemõõdulised . 117) Aksononeetria põhiteoreemi (Pohlke teoreemi) sõnastus. Ekraanile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 118) Kirjutage telgede moondetegurite vaheline seos ristaksonomeetrias. a) ristisomeetrias b) ristdimeetrias c) risttrimeetrias
A C B z0 x0 O0 C0 A0 B0 y0 z 0 x y Joon. 56 1)isomeetrilised (kõigil telgedel võrdne moondetegur); 2)dimeetrilised (kahel teljel võrdne, kolmandal erinev moondetegur); 3)trimeetriline (kõigil kolmel teljel erinev moondetegur). 9.2. Aksonomeetriapõhiteoreem Teljestiku paralleelprojektsiooni joonestamisel tekib küsimus, kas telgede ja mõõtühikute kujutised võib võtta vabalt? Vastuse annab Pohlke teoreem: Tasandile joonestatud kolme lõiku, mis algavad kõik ühest punktist, kuid ei asetse ühel sirgel, võib alati vaadelda ristteljestiku ühikkolmiku paralleelprojektsioonina. 9.3
0hendatakseptiramiidip6hja tipud (koonuse telgede moondeteguritevahekorra alusel moodustajateotspunktid)1, 2, 3 jne. lekaal- jiirgmiselt. k6veraga ja saadakse koonuse kUlgpinna 1) lsomeetrilised ehkv6rdm66dulised ligikaudne laotus. (mr= fi ]y= ti l r). 2) Dimeetrilised ehkkahem66dulised Kuhjakujulisepo6rdpinnatinglaotusesaami- = p66rdpindsilindrilise pinna (m* m.; m";em, ). seks asendatakse ribadest moodustatudldhismudeligafioon. 3) Trimeetrilised ehkkolmem66dulised 5.20,b). Kogu pind jaotatakse v6rdseteks ( mr *mr afir ) . pinna sobivalaiusegaribadeksnii,et silindrilise juhtjooneks kujuneb riba keskkohal olev
annaabi.ee 
