Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"diline" - 6 õppematerjali

31 filosoofia kordamisküsimust
2
docx

31 filosoofia kordamisküsimust

1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7

Filosoofia → Filosoofia
11 allalaadimist
Laamatetoonika
4
doc

Laamatetoonika

Võib olla peeneteraline kuni klaasjas, musta või hallikat värvi, poorse tekstuuriga vulkaaniline kivim. Kasutatakse ehitusmaterialina ja skulptuuride valmistamiseks. MARMOR ­ lubjakivist tekkinud koosnevad kaltsiidist, dolokivist tekkinud dolomiidist. Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS ­ sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007 a
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

Peale tabelis toodute kuulvad СНиП-i nomenklatuuri veel jägnevad armatuuri klassid: A-IV ÷ A-VI; AT- III ÷ AT-VII; AT-IVC; AT-IVK ÷ AT-VIK; B-II; Bp-II: K-7 СНиП-s kasutatati järgmisi tähiseid: A - varrasarmatuur: B - traatarmatuur; I ÷ VII - tugevusklass; indeks T - termiliselt tugevda- tud; lisand C - keevitatav hoolimata termilisest töötlusest; K - korrosioonikindel; B-I - tavali- ne traatarmatuur; B-II körgtugev traatarmatuur; Bp-II - sama kõrgnakkega: K-7 - seitsmetraa- diline tross. Soomes: A - varrasarmatuur: B - traatarmatuur; 400, 500 - voolavuspiir; H - kõrgnakkega ri- bivarras; W - keevitatav; K - ribitraat; P - faktuurpinnaga (profileeritud) traat. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 17 2.3. Armatuurtooted Armatuurtoodete all mõistame valmiskujul raketisse või vormi paigaldatavaid keevitatud või seotud võrke või karkasse. Võrk on tasapinnaline toode, karkass aga ruumiline toode, mis

Ehitus → Betooniõpetus
59 allalaadimist
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Jõukamad võivad üleval pidada muuseume või isegi ülikoole. Omavalitsused võivad olla ühe- või kahetasan- dilised (mõnikord isegi enamatasandilised). Kahetasandilise omavalitsuse puhul jagu- neb suurema omavalitsuse maa-ala väiksemateks osadeks, millel on omakorda valitav esinduskogu. Näiteks Rootsi omavalitsuslik maakond (lään) jaguneb kommuunideks. Kõige levinum on kahetasandiline omavalitsus. Eestis on 1993. aastast vaid ühetasan- diline omavalitsus, see tähendab, et maavolikogu puudub. ÜHISKONNA MAJANDAMINE. Ühiskonna majandusressursid. Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seisneb selles, et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Ressursside piiratuse all mõistetakse seda, et neid pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Ressursside piiratus paneb inimesed valiku ette - tuleb otsustada, milliseid soove ja

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
1047 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

Varrel 1-2 labata kinnist lehetuppe, mis sügisel violettpunaseks muutuvad. Juur-misi kitsaid, kolmekandilisi lehti arvukalt, nende laba 30-40 cm pikk ja 1-2 mm lai. Varre tipul asub üksainus püstine 1,4-2 cm pikk pähik. Õiekate puudub, õit ümbritsevad karvad, mis pärast õitsemist tugevasti pikenevad ja meenutavad siis valgeid villatutte. Taim õitseb aprillis, mais; viljub juulis. Viljaks on kolmekan-diline pähklike, millel 1,5- 3 cm pikkused siidjalt läikivad valged karvakesed. Kasutamine: turba moodustajana suurema tähtsusega kui teised villpea liigid. Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, segatuna villa, siidi või peenvillaga, patjadeks jne. Villkarva on kasutatud ka termoisolatsiooniks. Tundrates omab suurt tähtsust põhjapõtrade lisasöödana kevadel ja talvel samblike kõrval.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist
Materjalid
86
pdf

Materjalid

samuti võimalus ekstrudeerimisagregaati kiirelt ühelt ­ 55 ­ mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. Vormstantsimi- sel kasutatakse toori- ku deformeerimiseks eritööriistu ­ stantsi- vagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioo- diline protsess, kus sepistamisest erine- valt on metalli voola- mine stantsivao vormi- ga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsas- se kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimi- se iseärasused, sepis- tamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud toodete ­ stantsiste ­ piiratud mass (üld- juhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepiste mass võib

Varia → Kategoriseerimata
340 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun