igaveseks. Ka kevadeti on nähtud , kuidas varahommikul veehoidjad vee peal istudes oma päid sugenud. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi 1880-1885. Nolckeni projekt osundab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud.
Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel). Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia". Kas mainitud sõda ka reaalselt aset leidis, on tänini vaidluse all; arvatakse, et see toimus 12. või 13. sajandil eKr. 19. sajandi keskel uskus diletandist Saksa arheoloog Heinrich Schliemann, et on leidnud ajaloolise Trooja linna varemed. Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos
,,kogemata" võtab osa oma Mustast Missast omaenda antiiksetest paganliku päritoluga ausatest ja emotsionaalsetest terviklikest riitustest. Tseremoonia, mida nimetati Mustaks Missaks, pidi kahtlemata sokeeriv ja vägivaldne olema selles peitus ka ta edu. Püha kiriku teotamine keskajal oli kohutav kuritegu. Kuid ka nüüd ei hülga kirik seda vägivaldset pilti, mis loodi inkvisitsiooni ajal. Traditsionaalne Must Missa pole diletandist või reeturist preestrile enam vägivaldne näitemäng nagu vanasti. Kui satanist soovib mõnitada, vaatab ta hoolega, et see poleks parodeerimisel moes. Niisiis astub ta tõega püha lehma peale Tänapäeva Must Missa võiks teotada selliseid ,,pühasid " teemasid nagu Idamaade müstitsism, psühhiaatria, psühhedeelne liikumine, ultraliberaalsus jms. Patriotismi ülistataks, drooge ja nende gurusid määritaks poriga, kultuurituid militante jumalikustataks ja kiriklike
annaabi.ee 
