Mehhiko 18% 24% 58% 9168 Riikide jaotamine: 1. võimalus Lõuna riigid arengumaad, pikka aega olnud kolooniad Põhja riigid arenenud maad 2. võimalus I maailm kõrgeltarenenud riigid (kõrgelt arenenud, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Austria) II maailm endised plaanimajanduslikud riigid (Ida- ja Kesk-Euroopa) III maailm Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse: Inforiigid vedajad, dikteerijad Tööstusriigid inforiigi tunnuseid, kuid arengutasemelt maas (II maailma (Bulgaaria, Poola) + osad II maailma riigid uustööstusriigid (LAV, Hiina, Lõuna-Korea)) Ressursirikkad maad naftariigid (Kuveit, AÜE), mineraalne vara (Tsiili, Sambia), põllumajandus (Columbia, Ghana, Equador, C^ote d'Ivoire) tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse Vaesed riigid pole loodusvarasid ega head tööjõudu, ei taheta investeerida -> vaesus suureneb (Sierra Leone,
iseseisvamad olidgi vabalinnad, kelle kodanikud asetsesid skaalal kuskil aadliku ja talupoja vahel. Linlaste eliit on kaupmeeskond ja käsitööliskond. 5.1.1. Kaupmehe kasvatus Varasel keskajal ei peetud kaupmeestest eriti lugu neid peeti kasuahneteks, petjateks ja liigkasuvõtjateks, kuid just kaupmeeskond rõhutas ausust, hindas kõrgelt ausõna, arvestas partneritega ja enamuse arvamusega ning kontrollis õiglast kasumite jaotamist. Kaupmehed olid linna majanusliku elu dikteerijad. Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil
Meister- kaupmeheni oli aga veel pikk tee. Sell pidi saama kasumiga kaplemise oskuse, selle läbi ka varanduse, seejärel kinnisvara, alles siis võis ta pretendeerida tõsiselt võetava kaupmehe nimele. Kogu tegevuse vältel (pikkade aastate jooksul) ei tohtinud sell endale lubada ühtegi hooletust, valearvestust, ka ebaviisakat käitumist jms. Kaupmeheseisus oli see-eest ka vääriline tasu nähtud vaevale. Kaupmehed olid linna majandusliku, õigusliku ja poliitilise elu dikteerijad. 9 4.2 Käsitöölised Teise väärikama linlaste grupi - käsitööliste kasvatus kujundas samuti äärmiselt olulise eetilise eluprintsiibi - tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis. Keskaegse käsitöölise elu oli tänu tsunftisüsteemile rangelt reglementeeritud. Teatavasti oli igal käsitööliste ametiühingul ehk tsunftil oma põhikiri skraa. Põhikirjas oli määratletud kõik
annaabi.ee 
