Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim.
nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte vaid ka konflikti inimese tavaloomuse ning omaduste vahel, mida sõda inimestes välja toob ning seda nii inimeses endas kui ka suhteses teistega. Karmiks tegelikkuseks on asjaolu, et enamasti õhutab sõda inimestes väärastunud ning avaliku arvamuse kohaselt negatiivseid omadusi, kuid kus on reegel, seal on seda kinnitamas ka erand ning
Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi
Sõjas sai surma või haavata kokku ligikaudu kaks ja pool miljoni inimest ning sõjakulutused ületasid 11 miljardit naelsterlingit. Kasvas riigivõlg ja Suurbritannia vajas USA majandusabi, muutes Suurbritannia USA-st majanduslikult sõltuvaks. Võlg sõja lõpuks USA-le oli 850 miljonit naelsterlingit. Tööstuse areng pidurdus kui välja arvata sõjatööstus ja suurettevõtted saavutasid monopoliseisundi, dikteerides kogu turgu. Pärast Esimest maailmasõda pöördus Suurbritannia tööstus taas tõusule, kuid erinevalt enamikest teistest riikidest toimus see aeglaselt ja pideva tagasilangusega. Kohati valitses tööstuses lausa seisak. Selle põhjused olid sarnased 19. sajandi lõpu põhjustega miks Suurbritannia jäi alla USA- le ja Saksamaale. Vähesed tööstusharud, milles oli märgata tõusu olid uuemad tööstusharud nagu elektrotehnika-, keemia-, auto-, lennukitööstus
annaabi.ee 
