See on diktatuuri pehmem vorm. 1930. aastatel valitses autoritaarne kord näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Poolas 2) totalitaarne diktatuur (ka: totaalne diktatuur või riik, totalitarism) See on diktatuuri karmim vorm. Võim on koondunud ühe isiku kätte. 1920.-1930. aastatel valitses totalitaarne diktatuur Nõukogude Liidus ja Saksamaal. Maailmasõdadevahelist Itaaliat on vahel käsitletud autoritaarse, vahel totalitaarse diktatuurina. NB! Diktatuuri puhul on inimene riigi jaoks! Totalitaarse riigi tunnused: · juhikultus · ühe partei ja ühe ideoloogia juhtiv seisund · kodanikuõigused on äärmiselt piiratud · represseeritakse teisitimõtlejaid · riik kontrollib majandust · ühiskonnaelu on ühtlustatud, allutatud jäikadele reeglitele
2. Kelle huvides valitsetakse (iseenda; kõigi) Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme pol. dimensioonide järgi, nagu: DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Näiteks Põhja-Korea, Jugoslaavia ja Argentiina klassifitseerivad end kui demokraatlikuid maid, kuigi paljude arvates see nii ei ole. 1. Demokraatia Klassikaline osalusdemokraatia valitsus, mis on moodustatud inimestest ja inimeste poolt. Kõik kodanikud osalevad aktiivselt valitsuse poolt teostatavas väärtuste ümberjagamises. Reaalsuses 100%-liselt seda ei eksisteeri.
poliitilisi süsteeme. Poliitilisi süsteeme võib klassifitseerida mitmeti: * Geograafilise dimensiooni järgi (n: Lääne-Euroopa; Okeaania) * Usulise dimensiooni järgi (n: ristiusk; islam) * Majandusliku dimensiooni järgi (n: industriaalmaa; arengumaa) Poliitikaanalüütiku jaoks on oluline klassifitseerida süsteeme poliitilise dimensioonide järgi nagu demokraatia ja diktatuur. Süsteemi klassifitseerimine kas demokraatliku või diktatuurina sõltub väga palju klassifitseerija väärtushinnangutest, poliitilisest taustast ja huvidest. Konstitutsioonilised ja mittekonstitutsioonilised režiimid Konstitutsioonilise režiimiga riik opereerib konstitutsiooniga määratud seaduste alusel ja sellega seatud piirides. Mittekonstitutsioonilise režiimiga riigis mingit kontrolli võimu teostamise üle ei ole. 1. Konstitutsioonilised režiimid