Mõned USA sõjaväeametnikud süüdistasid ka Saddam Husseini koostöös al-Qaedaga ning rühmituse varustamises, ei leitud koostöö kohta mingeid tõendeid. USA president George W. Bush teatas palestiina valitsusametnikele, et jumal käskis tal lõpetada Husseini hirmuvalitsus Iraagis. Teistest rünnaku põhjustest võib välja tuua Iraagi poolse toetuse Palestiina enesetaputerroristidele, Iraagi valitsuse poolsed inimõiguste rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda. Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine. USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al-Qaeda poolt
8 miljonit, Poola 120000 ja 5.3 miljonit, Jaapan 1.7 miljonit ja 380000, Jugoslaavia 300000 ja 1.3 miljonit, Rumeenia 200000 ja 465000, Prantsusmaa 250000 ja 360000, Briti Impeerium 425000 ja 60000, Itaalia 330000 ja 80000, Ungari 120000 ja 280000, Tsehhoslovakkia 10000 ja 330000. 18 19 KOKKUVÕTE Sõja algupäevil oli sõda demokraatiate (Suurbritannia ja Prantsusmaa) ja Natsionalistlik Sotsialistliku diktaatorluse e. Natsismi vahel. Ring laienes pärast Nõukogude Liidu ja USA liitumist Suurbritannia kõrvale 1941 ja Itaalia ja Jaapani astumine liitu Saksamaaga 1940 ja 1941. Sõja edenedes hakkas liitlaste poliitiline vaade segunema võitluseks totalitaarsete Teljeriikide vastu. Näiteks oli USA liitlane Hiina korrumpeerunud ja diktaatorlik riik Chiang Kai-shek'i valitsuse all. Samuti Nõukogude Liit, mis oli kommunistlik riik 'diktaator' Stalini käe all. Stalin küll tegi mõningaid muutusi, et olla
Ehkki Platon on demokraatia vastu, pooldab ka tema eeldust, et inimeste huvid peaksid olema valitsejate südames. Mida ta eitab, on mõte, et sellist olukorda saab saavutada süsteemiga, kus valitsemine toimub inimeste poolt. Üks võimalus demokraatiat kaitsta on püüda väita, et Platoni positsioon on põhjendamatu. Valitsemine inimeste jaoks peab olema valitsemine inimeste poolt. Miks peaks see nii olema? Platon kaitseb põhiliselt heasoovliku diktaatorluse süsteemi. Aga isegi kui diktaator soovib inimeste huvisid edendada, kuidas on võimalik neid huvisid teada? Demokraatias näitavad inimesed oma huvisid ilmselt hääletamisega: nad hääletavad selle poolt, mida nad tahavad. Seega on hääletamine midagi enamat kui otsustusprotseduur. See on viis, kuidas avaldatakse või väljendatakse seda informatsiooni ennast, mida otsus peab arvesse võtma mida inimesed tahavad. Kuidas saaks seda kindlaks teha ilma mingit laadi hääletamisprotseduurita?
annaabi.ee 
