ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uudismaid, kuid lõpuks hakkas välja müüma naftat ning sisse ostma vilja, selle põhjusel ta ka tagandati. Breznevi valitusajal majandus langes, seda aega nimetatakse ka stagnatsiooniks. Arenes välja varimajandus ehk letialune kaubandus, kuna riigis oli puudus esmatarvetest. Sisepoliitikas oli 40.aasta jooksul üks ühine tunnus kõigil diktaatoritel juhikultus. Stalini aega iseloomustab kõige paremini repressiiv- ehk vägivallapoliitika, selle näiteks on ka KGB ning GULAGi vangilaagrid. Hrustsovi ajal suleti GULAGi vangilaagrid ning ühiskond vabanes, toimus libelariseerimine ja tekkis kommunistlik ühiskond. Kui Stalini ajal olid vangilaagrid, siis Breznevi ajal saadeti inimesi vaimuhaiglatesse, teda kutsuti ka neostalinistiks. Breznevi valitsemisviisis oli domineeriv onupojapoliitika
plaanid, millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani. Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul 1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse ● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. ● Saksamaa ründas Poolat ● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega 3. 1. Kui MRP oleks sõlmimata jäetud, siis NSVL oleks teinud koostööd lääneriikidega
Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine, Surbritannia naised said 1918. aastal valimisõiguse sufrazettide nõudmiste toel. Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) sõlmiti Antanti ja kaotaja vahel rahulepingud, millest tuntuim on 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi,
pensionikindlustusseadus. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat aeti USAs juba 19 sajandi esimesel poolel. Osavõtt I maailma sõjast, aga katkestas selle. Seda poliitikat järgis USA kuni teise maailmasõjani. Roosevelt tunnistas, et neutraliteediseaduse vastuvõtmine oli viga ning tahes-tahtmata osutus see kasulikus sõjakatele riikidele, jättes ohvrid vajaliku abita. 5. Iseloomusta diktatuuririike NSVL, Saksamaa ja Itaalia näitel. Diktaatoritel on erinevad ideed ja eesmärgid, selle vaatamata on neil ühised jooni. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogiaga. Lihtinimese eeskujuks pidi olema juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini, NSVL aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhti tuli igal võimalusel ülistada
annaabi.ee 
