Viimane muutub ensümaatiliselt veelgi toksilisemaks ühendiks - formaldehüüdiks ja alles lõpuks tekib süsihappegaas. Väikeste aspartaami kogustega suudab organism edukalt toime tulla ja mingit metanooli/formaldehüüdi mürgitust pole vaja karta. Aga kui tarbitavad aspartaami kogused suurenevad? Sellele küsimusele ühene vastus seni puudub. Aspartaami metabolismis võib moodustuda veel üks inimese tervisele kahtlane ühend - diketopiperasiin. Pikaajalised loomkatsed on süvendanud umbusku selle ühendi toime suhtes. Veel väidetakse, et aspartaam võib mõjutada ka imetajate ajutegevust, kuid seda fakti pole katsetega suudetud üheselt tõestada. Ökogeneetilise teooria kohaselt peaks aspartaam, nagu kõik keemilised ühendid, osadel indiviididel põhjustama ebatüüpilisi vastusreaktsioone. Praktikas on see tõestatud. Aspartaami suhtes geneetiliselt tundlikel inimestel põhjustab see ühend organismi jõuetust ja väsimust
uuringut aga näitasid nõrka kantserogeensust. Nii USA-s kui ka El-s on sahhariini kasutamine toidu lisaainena lubatud, kuid tema sisaldusele on Euroopas omistatud piirnorm, mis sõltuvalt toiduainest on 100-320 mg/kg. USA-s peab sahhariini sisaldavatel toodetel olema võimalike tervisekahjustuste märge. Kokku on sahhariin kasutusel enam kui 90 riigis, sealhulgas Eestis. aspartaam Sünteetiline peptiidne magusaine aspartaam annab metabolismi tulemusena kahjulikke ühendeid (nt. diketopiperasiin, aga ka metanool ja formaldehüüd). Viimased katseseeriad on näidanud, et ka mitmekordselt suuremates doosides kui reaalsed on aspartaam inimtervisele ohutu. Erandiks on siin juba sündimisel diagnoositava haruldase päriliku haiguse fenüülketonuuria haiged, kes peavad limiteerima aminohappe fenüülalaniini manustamist, mis kuulub aspartaami peptiidahela koostisse tartrasiin Tartrasiin on toidulisaaine, mida kasutatakse toitudele värvuse andmiseks. Selle E- tähis on E102.
USA-s peab sahhariini sisaldavatel toodetel olema võimalike tervisekahjustuste märge. Kokku on sahhariin kasutusel enam kui 90 riigis, sealhulgas Eestis. Ka tsüklamaat on osaliselt rehabiliteeritud, teda on mõnede toodete puhul lubatud kasutada. Siiski peetakse mõlemaid magustajaid ebasoovitavaks naistele raseduse ning rinnaga toitmisel. Sünteetiline peptiidne magusaine aspartaam annab metabolismi tulemusena kahjulikke ühendeid (nt. diketopiperasiin, aga ka metanool ja formaldehüüd). Viimased katseseeriad on näidanud, et ka mitmekordselt suuremates doosides kui reaalsed on aspartaam inimtervisele ohutu. Erandiks on siin juba sündimisel diagnoositava haruldase päriliku haiguse fenüülketonuuria haiged, kes peavad limiteerima aminohappe fenüülalaniini manustamist, mis kuulub aspartaami peptiidahela koostisse
Viimane muutub ensümaatiliselt veelgi toksilisemaks ühendiks - formaldehüüdiks ja alles lõpuks tekib süsihappegaas. Väikeste aspartaami kogustega suudab organism edukalt toime tulla ja mingit metanooli/formaldehüüdi mürgitust pole vaja karta. Aga kui tarbitavad aspartaami kogused suurenevad? Sellele küsimusele ühene vastus seni puudub. Aspartaami metabolismis võib moodustuda veel üks inimese tervisele kahtlane ühend - diketopiperasiin. Pikaajalised loomkatsed on süvendanud umbusku selle ühendi toime suhtes. Veel väidetakse, et aspartaam võib mõjutada ka imetajate ajutegevust, kuid seda fakti pole katsetega suudetud üheselt tõestada. Ökogeneetilise teooria kohaselt peaks aspartaam, nagu kõik keemilised ühendid, osadel indiviididel põhjustama ebatüüpilisi vastusreaktsioone. Praktikas on see tõestatud. Aspartaami suhtes geneetiliselt tundlikel inimestel põhjustab see ühend organismi jõuetust ja väsimust
annaabi.ee 
