maailma tõlgendavad ja selles käituvad ning samas on ka ideoloogia nende identiteedi alus. Kõik analüütilised kategooriad grupiskeemis kokku määravad grupi identiteedi. Vastuolu tekib, sest sotsiaalsed agendid kuuluvad üheaegselt mitmesse gruppi ja seega on neil mitu, võib olla vastuolulist, identiteeti ning järelikult on siis tegemist ideoloogiate seguga. 6. Kas ja millisel viisil suhestub Dijki ideoloogia käsitlus marksistliku ideoloogia "väärteadvuse" kontseptsiooniga? Ta mainib vaid, et see on manipuleeriva hegemoonia tulemus, milles gruppi esitatakse domineeriva grupi suhtes negatiivsena ja et seda tuleks põhjalikumalt uurida, kuna on erand. 7. Kuidas mõista seisukohta, et sotsiaalsed struktuurid on üheltpoolt nii mentaalsed, kuid samas ka sotsiaalsed ja praktilised saavutused ning kuhu asetuks ideoloogia?
Diskursusanalüüs_üldine_fail Diskursusanalüüs on tekstianalüüsi erijuht. Diskursusanalüüs pole konkreetne meetod, vaid eklektiline meetodite kogum, kuhu kuuluvad erinevad analüüsistiilid, -tüübid ja -koolkonnad. Sellest tulenevalt on diskursusanalüüsi ja ka diskursuse mõistet võimalik määratleda mitmeti. Selles käsitluses lähtume kriitilise diskursusanalüüsi suurkujude Teun A. van Dijki (2005) ja Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236)
" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus. Pedagoog peab aga alati arvestama võimalusega, et teksti tajumine võib katkeda igal tasandil, iga tajuprotsessi kuuluv operatsioon võib jääda viimaseks. Nii võib tajumine katkeda juba enne sõnade äratundmist, võib piirduda üksikute sõnadega, ainult lause tähendusega (mõtteni ei jõuta), seostamata lausetega jne. Teksti mõistmise strateegiad (T. A. van Dijki ja V Kintschi): Propositsioonistrateegia. Kujutab endast tegelikult lausetähenduste mõistmist. Nagu varem juba märgitud, otsitakse semantilisest mälust sõnatähendused ning seostatakse need lausemallides. Toetutakse seejuures eelnevatele lausetele või kogu teksti struktuurile. Lokaalse koherentsuse (sidususe) strateegiad. Operatiivmälus luuakse seosed kõrvuti asetsevate lausete vahel. Seosed tuleb luua ütluse (mõtestatud lauserühma)
annaabi.ee 
