ning liigid, mille kaitseks peab riik hävimisohu korral kehtestama kaitsemeetmed. Eesti Naturaprotsess Eesti valis Natura 2000 alad välja Euroopa Liiduga liitumise hetkeks. Eeltöid võrgustikuga liitumiseks tehti Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riikliku programmi järgi "Eesti Natura 2000" Eesti Naturaalade nimekiri on kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt ja saadetud koos andmebaasi ja kaartidega Euroopa Komisjonile. Naturaalad digitaliseeriti, kevadsuvel 2002 Väljaspool kaitsealasid on 2004.a 22. aprillist keskkonnaministri määrusega kehtestatud ajutised piirangud majandustegevusele Eesti ei pea karu, ilvese, hundi ja kopra kaitseks loodushoiualasid määrama, samuti võib endiselt jätkata hundi ja kopra küttimist. Vääriselupaikade ja kaitsealade leidmine Rabamets Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Näiteks Brasiilias ühes piirkonnas kasutati Landsat MSS ja TM satelliitide pilte, et määrata 30 000 km2 alal metsade hävimise pindalasid. Avastati, et vahemikus 1980 kuni 1986 oli hävinud 3168 km2 metsa, mis tähendab, et aastas hävis 528 km2 metsa. Varasematel aastatel olid need numbrid palju väiksemad. GISi on kasutatud ka, et määrata muutusi maakasutuses. 1979 kuni 1984 viidi läbi inventuur Nepalis maakasutuse uurimiseks. Maakasutusinfo digitaliseeriti kasutades 1:50 000 mõõtkavaga topograafilisi kaarte aastast 1950 ja 1980, et võrrelda muutusi maakasutuses. GISis arvutati iga maatüki pindala ja kaks kihti lahutati. 30-aastaga oli metsade pindala vähenenud 50% ning nende asemel olid võsastunud põllud või põllumajanduslikus kasutuses olevad maad (McKendry et al., 1991). Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus metsa uuendamisel
Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid. Nende paremaks võrdlemiseks on võetud põhjapiiriks Soomaa rahvuspargi välispiir (joonis 2), mis ühtib Halliste puisniidu praeguste piiridega ning lõunas 1959. a. loodud keeluala ulatusega, mille looduslikuks piiriks võib üldjoontes võtta Halliste jõe, mida nii idast kui ka läänest piiravad metsamassiivid. Samuti pöörati tähelepanu
annaabi.ee 
