võimelised tootma korraga kahte erineva helikõrgusega heli. Paljude simultaansete helidega akordilist või polüfoonilist muusikat sai mängida ainult elektriorelitega. Populaarsete elektrooniliste klahvpillide nagu "ARP Omni", Moogi "Polymoog" ja "Opus 3" puhul on kombineeritud oreli lülitussüsteem süntesaatori protsessoriga.Need varased instrumendid olid väga keerulised, rasked ja kallid. Teine omadus, mida sellel ajal kasutama hakati, oli heeblite asendite salvestamine digitaalsesse mällu, mis võimaldas tämbrite kiiret vahetamist. 1978 tuli müügile Sequential Circuits'i "Prophet-5": esimene tõeliselt polüfooniline süntesaator ja ühtlasi esimene süntesaator, milles kontrollerina kasutati mikroprotsessorit ning mille tämbrikombinatsioone oli võimalik salvestada digitaalsesse mällu. "Prophet-5" oli ka füüsiliselt kompaktne ning võrreldes oma eelkäijatega väga kerge. Selle süntesaatori lihtne ja kasutajasõbralik
Kui katik sulgub ning säritus on lõpetatud, siis sensor jätab salvestatud mustri meelde. Erinevad laengute tasandid konverteeritakse seejärel digitaalseteks numbriteks, mida saab kasutada digitaalse kujutise loomisel Foto tegemisel püütakse kujutise sensorile iga piksel kinni üksiku fotosalvesti kaudu. a)Arvuti jagab ekraani või prinditud lehe pikslite ruudustikuks, sarnaselt kujutise sensoriga. b)Seejärel kasutab väärtusi, mis on salvestatud digitaalsesse pilti, et määrata kindlaks iga üksiku piksli heledust ja värvi. Mida tugevam signaal ühele pikslile vastava dioodi kohta saadakse, seda suurem on selle dioodi pinnale avaldunud valguse rõhk ehk seda heledam on selle dioodi pinnale langenud valgus. 9.Digitaalse kujutise värvid. Mustvalge(pankromaatiline hallskaala), naturaalsed värvid (RGB), värviline infrapuna (valevärv, CIR) Kui 8 bitist värvi kasutatakse iga RGB värvi jaoks saadakse kolme kanali kombineerimisel 24bit värv.
tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab anonüümsus. Inimesed saavad suhelda teiste inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. Iga inimene peab olema teadlik mingil määral arvuti- ja
10) truubi ehitusaasta, ümberehituse aasta, avade arv, pikkus, päiste olemasolu, avade läbimõõdud; 11) ühissõiduki peatuskoha paiknemine ja nimi, suletud või avatud tasku paiknemine, ooteplatvormi ja ootekoja paiknemine, ootekoja omanik; 12) teevalgustusrajatise paiknemine ja omanik. (3) Avalikuks kasutamiseks määramata erateede kohta võib erateede andmebaasi kanda lõikes 2 sätestatud andmed või osa neist kohaliku omavalitsuse ettepanekul. (4) Digitaalsesse kanderaamatusse kantakse: 1) saabunud alusdokumendi nimetus, number, kuupäev ja andmete registrisse kandmise kuupäev; 2) registrist väljavõtete väljastamisel andmete koosseis, andmete väljastamise aeg ja väljavõtte saanud isiku nimi. 24. Remondivajaduse otsustamine, mis alustel, kuidas ja kes Teeregistrist saab infot otsitava tee seisukorra kohta, mille järgi otsustatakse remondi või hoolde vajadus.
hankida informatsiooni inimese- ja terviseõpetusest. Eesmärk: Kultuuripärandi nõuetekohane talletamine ja kogumine Indikaatorid: · Koostatud on muuseumi kogumiskava (2009-2010) Eesti Meremuuseum · Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele.
hankida informatsiooni inimese- ja terviseõpetusest. Eesmärk: Kultuuripärandi nõuetekohane talletamine ja kogumine Indikaatorid: · Koostatud on muuseumi kogumiskava (2009-2010) · Fondiruumide hoiustamistingimused vastavad tänapäeva nõuetele (2010) · Muuseumis toimib Muuseumide Infosüsteem (2010) Meede: Muuseumi infosüsteemi (Muis) käivitamine 2009 aastal MUISi kasutuselevõtuga sisestatakse muuseumi kartoteegid digitaalsesse keskkonda, mis muudab museaalide kättesaadavuse nii muuseumi töötajatele kui huvilistele palju hõlpsamaks. Samuti muutub muuseumi kogude keskkond rahvusvaheliseks, sest ligipääs digitaalsele infosüsteemile toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud
annaabi.ee 
