· ... jms. Definitsioon 1 · Digitaalraamatukogud on kogum elektroonilisi ressursse ja ühendatud tehnilisi suutlikkusi (oskusi- võimalusi) informatsiooni loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks. Selles tähenduses on nad info säilitamise ja otsisüsteemid, mis manipuleerivad (opereerivad) digitaalsete andmetega ükskõik millist tüüpi infovahendaja (tekst, pildid, heli; liikuvad või staatilised pildid) kaudu ning eksisteerivad võrgus. Digitaalraamatukogude sisu koosneb andmetest, metaandmetest (mis kirjeldavad loojat, omanikku, õigusi) ja metaandmetest, mis koosneb linkidest või sidemetest muude andmete või metaandmetega - mis loodud kas siis digitaalrkogus või väljaspool seda. Definitsioon 2 · Digitaalraamatukogud on loodud - kogutud ja organiseeritud - kasutajate kogukonna poolt ja jaoks ning nende funktsionaalsed võimed toetavad selle kogukonna infovajadusi ja -kasutust
arvestamata ressursside asukohta ja kättesaamiseks kuluvat aega. Tegemist on akadeemilistes ringkondades algatatud infoteenustega Internetis, et pakkuda alternatiivi üldtuntud otsivahenditele ja hõlbustada kasutamist haridus- ning teadustööd tegevatele ringkondadele. Digitaalraamatukogud annavad meile võimaluse kasutada ka neid dokumente, mida füüsilises vormis dokumentidena võib olla ei eksisteerigi. Ja nüüd ma tooks välja virtuaalraamatukogude plussid ja miinused. Digitaalraamatukogude plussid/iseloomulikud jooned: sisaldavad eri tüüpe, erineva tasemega, erineval hulgal ressursse erinevate meediumite kujul; vähendavad järsult füüsilise ruumi vajadust, mida füüsilise raamatukogu puhul arenguks vaja; võivad paikneda ükskõik kus ja võivad mitmetel juhtudel olla üles ehitatud nõnda, et saaksid teenindada nii kohalikku kasutajat kui maailmakasutajat. Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust võivad
· Aidata raamatukogudel valmistuda võrgustumiseks ja digitaalajastuks üldiselt. · Toetada juba olemasolevaid võrguteenuseid raamatukogus: nt. kataloogi otsing, dokumendi 9 väljastamine jne. · Propageerida raamatukogu kui vahendaja rolli laienevas infomaailmas. Platvormid: 1. Autoriõiguse probleemid raamatukogu kontekstis (ECUP) 2. Digitaalraamatukogude tegevuste kooskõlastamine rahvusraamatukogude tasemel (CoBRA). 3. Olulised standardid raamatukogunduses (EFILA). 4. Avalike raamatukogude roll infoühiskonnas (PUBLICA). Analüüside tulemusel on võimalik identifitseerida raamatukogunduse valdkonnad, milles programmid omasid arvestatavat mõju: tehnoloogiad, koostöö Euroopas, partnerlus, standardid, autoriõigus, uued teenused, poliitiline mõju. Temaatilised programmid 5
annaabi.ee 
