Ülesanne: Analoog-digitaalmuunduri lugemine ja tulemuse väljastamine kahendkoodis Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist ...
Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib võib sellised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks.
Referaat Juhendaja : Leo Nirgi Rakvere 2009 Sissejuhatus: Mitmesuguseid füüsikalisi suurusi saab muundada elektriliseks signaalideks.Andur muutab elektriliseks ja digitaalseks. Maailmas on kõik need suurused pideva iseloomuga ja kui ka muundamine toimub pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Digitaalsignaali saame kui analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse analoogsignaal ja väljundil saadakse digitaalsignaal, mida on võimalik arvutustehnika vahenditega töödelda ja edastada mööda digitaalseid sideliine. Digitaalsignaali kasutamine muudab side oluliselt kvaliteetsemaks ja mürakindlamaks. Füüsikaline suurus on omadus, mis on kvalitatiivselt ühine paljudele nähtustele, protsessidele või objektidele, kuid kvantitatiivselt on individuaalne iga nähtuse, protsessi või objekti jaoks
Mõõdetav ehk sisendsuurus qs teisendatakse sisendmuunduri abil vajaliku amplituudiga pingesignaaliks u = f(qs). See normeeritud signaal sisestatakse ananaloog-digitaalmuundurisse, milles toimub tema teisendamine koodiks, mida esitatakse monitoril kümnendarvudena. Kõiki protsesse juhib ja sünkroniseerib juhtplokk. Sisendmuunduri funktsioonide hulka kuulub sisendsuuruse muundamine pingeks ja vajaduse korral ka selle võimendamine, alaldamine ja mürataseme piiramine. Analoog-digitaalmuunduri peamiseks ülesandeks on analoogsignaali muutmine diskreetseks ja muundamine koodiks. Keerukamates süsteemides on väljundkoodiks kahendkood, mida saab kasutada nii monitori juhtimiseks kui ka mõõtetulemuse edastamiseks mikroprotsessorsüsteemi või arvutisse sidekanalite kaudu. Lihtsamate mõõteriistade korral kujutab analoog-digitaalmuundur endast universaalset digitaalvoltmeetrit, mis sisaldab nii juhtimis- kui ka sisendsignaali formeerimisahelaid. Sellise
kõrvaklappidesse, kus tekitatakse õhuvõnkumised. Iga helikaardi aluseks on digitaalanaloogmuundur (DAC- Digital to Analog Converter), mis arvuti poolt digitaalsel kujul saadetava info kindla algoritmi järgi madalsagedusvõnkumisteks (helisagedusteks) muudab. Just temast sõltub otseselt taasesitatava heli kvaliteet. Tavalisel helikaardil on peale helitekitamise seadme ka sisendid ja mikser. Mikseri ülesandeks on eri sisenditest saadud helide kokkuliitmine. Signaalide summa läbib analoog- digitaalmuunduri (ADC- Analog to Digital Converter) ja muutub nii arvutile arusaadavaks, reeglina vähemalt 8- bitiseks digitaalsignaaliks. Loomulikult mida enam bitte ja mida kõrgem töösagedus, seda kõrgem on kvaliteet. Loomulik heli signaal on analoogsignaal, mis tuleb kõigepealt viia digitaalkujule (digiteerida). Selleks kasutatakse analoogmuutuja muutumispiirkonna jagamist lõplikuks arvuks vahemikeks, millest igaühele omistatakse kindel numbriline väärtus
pidevalt, siis saame elektrilise analoogsignaali (signaali muutub analoogiliselt suurusele endale). Näit. vanematel heliplaatidel (nn. vinüülplaatidel) ning heli- ja videokassettidel on heli ja pilt salvestatud analoogkujul. Ka vanemad telefonivõrgud olid analoogvõrgud, st neis edastati kõnet analoogsignaalidena. Tänapäeval on nii heli- kui videotehnika muutunud digitaalseks, st enne salvestamist muundatakse analoogsignaalid analoog-digitaalmuunduri abil digitaalsignaalideks. See tagab palju parema heli- ja pildikvaliteedi. Ka digitaaltelefonivõrkudes edastatakse kõnet digitaalkujul. 2. STANDARDID: a Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist. Kasutab 5 GHz sagedusala ja võimaldab andmekiirust 54 Mbit/s. Seda spetsifikatsiooni kasutatakse peamiselt spetsiaalsetes ärisituatsioonides, mujal seda eriti ei kasutata. 802.11b: Üks kolmest Wi-Fi spetsifikatsioonist, mis on leidnud kõige
täpsus. Täpsus sõltub osaliselt temperatuuri muutuste, toitepinge kõikumiste ja muude tegurite mõjul tekkivast mürast. Tavaliselt projekteeritakse komparaatorid selliselt, et müra ei ületaks 1 LSB väärtust. Peale selle peab komparaator eristama sisendpinge muutusi süsteemi üldise täpsuse piires. Teiste sõnadega, komparaator peab olema sama täpne kui kogu süsteem. 17. Analoog-digitaalmuunduri lahutusvõime kahendkood- ja kümnendkoodväljundi korral Põhilisteks A/D-muundureid iseloomustavateks staatilisteks parameetriteks, millest sõltub muunduri täpsus, on lahutusvõime ja vastav kvantimise viga, nulliviga, tõusuviga ning diferentsiaalne ja integraalne mittelineaarsus. Lahutusvõime (ingl resolution) (vt lk 41 eraldusvõime) sõltub seadme väljundkoodi moodustavate kahendjärkude arvust (tavaliselt 6, 8, 10, 12, 14 või 16) ning
erineva suurusega nii arhitektuurilt kui ka on ka paketi pikkus. Pais on tavaliselt kas tekst (HTTP ,SMTP) voi siis binaarne (IP ,TCP lopmatult palju olekuid (signaali ,Ethernet). amplituudivaartusi) seega hairetega signaali oiget Digitaliseerimine: vaartust on raskem ara arvata ning tekivad Analoog-digitaalmuunduri sisendile antakse signaalikaod ja moonutused.(tekivad ulekande analoogsignaal ja väljundil saadakse murad ja ka ajalised viited) digitaalsignaal. Analoogsignaal võib tulla näiteks MIMO (Multiple Input Multiple Output) mikrofonist või tavalisest videokaamerast ja see Mitu sisendit - mitu valjundit Mitme saatja ja kujutab endast muutuva sageduse ja amplituudiga mitme vastuvotja (mitme saate- ja siinuslainete kombinatsiooni
Signaaliprotsessoreid valmistatakse nii 8-, 16- kui 32-bitistena. Joonisel 2.42 on firma Intel 16-bitise ja 12 MHz taktisagedusega signaaliprotsessori MCS-96 üldistatud plokkskeem. Protsessori sisseehitatud 10-bitine analoog-digitaalmuundur on ühendatud välise etalonpinge allikaga Ue ning analoogpinge 0 klemmiga (AnGnd). Mõõdetavad analoogpinged sisestatakse 8-juhilise värati 0 kaudu ning kommuteeritakse multipleksori MUX ja diskreetimislülituse (S/H - sample and hold) kaudu analoog-digitaalmuunduri sisendisse. Digitaal-analoogmuundurina kasutatakse laius-impulssmuundurit ehk pulsilaiusmuundurit (PWM - pulse width modulation), millel on 256 erinevat diskreetsusastet. Impulsimodulatsiooni kandevsagedus on 15,625 kHz, millele vastav impulsside periood on 64 µs. Laiuse-impulsimoduleeritud (LIM) ehk pulsilaiusmoduleeritud signaal väljastatakse 119 mitmeotstarbelise värati 2 kaudu. Erijuhul saab LIM-signaali väljastada kiire väljundi kanali
annaabi.ee 
