drastiliselt. Tuues kaasa antud toote või sektori kokkuvarisemise. 4. Resursipõhises majanduses on kõge tähtsamal kohal materjaalsed väärtused. Investeeringupõhises majanduses on kõige tähtsam saada investeeringutest tulu, et see edasi investeerida. Teadmistepõhises majanduses on kõige tähtsamaks ressursiks teadmised ja oskused. 5. Digitaalmajandus on majandusharu mis tegutseb digitaalselt, sed võib nimetada ka interneti majanduseks, sest põhiline digitaalmajanduse tegevusest leiab aset internetis. Eesti on digitaalne riik, selle ehedaks näiteks on see et meil on võimalus teha internetis peaaegu kõike näiteks hääletada valimistel, identifitseerida ennast digitaalselt,anda digialkirju jne…(e-riigi teenused). Kasu oleme me sellest juba saanud, nimelt on tänu sellele paljud toimingud palju kergemad. 6. E-kaubandus võiks liikuda edasi selle poole, et hakataks virtuaalselt müüma rohkem teenuseid ja ka e-teenuseid mitte ainult
katab 95% maailma SKPst. Pingerea kõrgeimal kohal on Taani. Ka teised Põhjala riigid paistavad silma võime poolest rakendada IKT konkurentsivõime tõstmiseks: Rootsi, Soome, Island ja Norra on vastavalt 2., 6., 8. ja 10. kohal. Eesti asub selles pingereas 20. kohal. Digitaalmajandus Üha suurema osa teenuste liikumine internetti, e-kaubanduse edenemine, laienev võrgustumine, inimeste võimalus reaalajas suhelda üle kogu maa annab põhjuse rääkida digitaalmajanduse tekkest. Interneti tekkimine Külmasõja perioodil, kui NSVL oli 1958.a jõudnud esimesena kosmosesse, seadsid sellest ärahirmutatud ameeriklased endi eesmärgiks kiirendada USA tehnoloogilist arengut ning parandada side kvaliteeti ja ulatust. Arenenud Uuringuprojektide Agentuuri poolt loodi omavahel ühendatud arvutite võrk ARPANET, mis arenes tänapäevaseks internetiks. Esimene üleriigiline ARPANET sideliin loodi 1970 AT&T poolt.
tulemusena Balti riikide kaubandusvõimekust ja võimaldades tänu uutele logistilistele kanalitele uute kaubateede loomist. (Kasud 2018) Kokkuvõtvalt saaksid projektist kasu nii üldsus, reisijad kui ka logistikud. Üldsusele tagaks Rail Baltic parema juurdepääsu erinevatele kohtadele, arendaks seonduvaid majandussektoreid, vähendaks erinevate heitgaaside hulka, tekitaks uued infrastruktuurid ning digitaalmajanduse jaoks tekiks uus platvorm. Reisijate jaoks paraneks reisimise ohutus, lisaks väheneks reisimisele kuluv aeg ning inimesed saaksid seda aega kasutada produktiivselt. Logistikud saavad uusi võimalusi, kuna Rail Baltic on usaldusväärne ning kiire. 3.2. Rail Balticu tasuvusanalüüs 2017. aastal avalikustatud EY tasuvusanalüüs näitab, et Rail Balticu projekt on majanduslikult elujõuline. Rail Balticu tasuvusanalüüsi seisukohast hõlmab kõige olulisem piirkond Balti riike,
annaabi.ee 
