nädalas. Arvestatakse nimetusi ja lisandunud aastakomplekte. o Ajakiri regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; o käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina- või arvutikirjas; o auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog- kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. o Audiaalteavik heliplaat, -lint, -kassett analoogkandjal, laserplaat (CD) digitaalkandjal. o Visuaalteavik diapositiiv, -film, kileleht analoogkandjal, foto digitaalkandjal. o Kombineeritud auvis-helifilm, videokassett (VHS) analoogkandjal, DVD digitaalkandjal; o muu teavik mitte-elektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis)
dokumetidega, mis asja lahendamise käigus tekkisid. Dokumendid järjestatakse kronoloogiliselt nii, et nad käsitleksid asja terviklikult. Lahendatud digitaaldokumendid salvestatakse säilivuskindlale kandjale ja formaadis, mis tagab nende säilimise autentsena ja terviklikuna kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Lahendatud digitaaldokument vormistatakse paberkandjale juhul, kui ta kuulub alalisele säilitamisele ja kui ei ole võimalik tagada dokumendi säilimist digitaalkandjal autentsena ja terviklikuna ettenähtud säilivustähtaja jooksul. Kui dokument on asutusse saabunud või välja saadetud elektronpostiga ja temast säilitatakse väljatrükk, säilitakse paberkandjal ka vastav elektronposti teade.
- Ajakiri regulaarselt (vähemalt kaks korda aastas), ühesuguses kujunduses ja formaadis numbritena ilmuv perioodikaväljaanne. Arvestatakse aastakomplekte ja nimetusi; 3) käsikiri originaalteavik, mis on kirjutatud käsitsi, masina või arvutikirjas; 4) auvis teavik, milles valdava osa moodustavad heli ja/või pilt ning mida saab vaadata ja/või kuulata eriseadmetega. Auvised võivad olla nii analoog kui ka digitaalkandjal või võrgu kaudu kättesaadavad. 5) muu teavik mitteelektrooniline teavik või muu üksus, mida eespool ei ole märgitud (nt lauamäng, Braille' kirjas raamat ja pisitrükis). Heliraamatud näidatakse auviste hulgas; 6) digitaalteavik meediumile salvestatud digitaalkujul teavik, mis on üldjuhul loetav arvuti abil. Hõlmab e raamatuid, elektroonilisi patendikirjeldusi, võrgu kaudu kättesaadavaid auviseid ning muid digitaalteavikuid;
Ühte dokumendisüsteemi võib kuuluda mitut tüüpi, erineva vormingu, eesmärgi ja kasu- tusalaga ning elukäigu eri etapis olevaid dokumente. Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. See arhiiviseaduses toodud dokumendi määratlus hõlmab mis tahes tüüpi ja vormingus nii paber- kui digitaalkandjal dokumente. Dokument erineb muudest andmete kogumitest eelkõige selle poolest, et on koos- tatud kindla vormi ja nõuete kohaselt ühe sündmuse või juriidilise fakti kirjalikuks tõenduseks. Lisaks sisule sisaldab dokument ka informatsiooni konteksti kohta, mis esitatakse metaandmete kujul. Dokumendil on: tõestusväärtus – st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist;