1. DDOC 1.1. Ajalugu Digitaalallkirja ajalugu ulatub 19. sajandisse. Äritehinguteks kasutati telegraafmasinaid, et sõlmida lepinguid. Selleks, et isikuid tuvastada, kasutati morse koodi krüpeeritud allkirjade jaoks. Sündis ka digitaalallkirja seadus. Esimene elektrooniline allkirjastamine viidi läbi New Hampshire´i ülemkohtus aastal 1869. (The History of.. ) 1980ndatel, kui faksimasinad said laialdase kasutuse erinevatel aladel,taastati ka õigus kasutada digitaalallkirju. Sularahaautomaatide, PIN lugejate müügikohtades ja „click- to-accept“ tarkvara lisentside kõrval on digitaalallkirjade kasutus kasvanud põlvest- põlve ning vastanud samaväärselt tehnoloogia kiire arenguga. Internetti läinud e- kaubandus ja e-turundus on oluliselt muutnud digiallkirja mõistet ja selle seadusi. 1996. aastal avaldas ÜRO elektroonilise kaubanduse seaduse mudeli UNCRITAL, millest sai digiallkirja juhtdokument maailmaturul. Valitsused üle maailma juhindusid
1. jaanuarist 2011 muutusid nii ID-kaardi kujundus, turvaelemendid ja kiibi platvorm. Tänu sellele on ka natukene uuem ja turvalisem tarkvara. Digiallkirjastamine ID-kaardi abil antav digiallkiri on seaduse silmis sama võrdne käsikirjutatud allkirjaga. Kõik Eestis olevad avalikud asutused on kohustatud võtma vastu dokumente, mis on digiallkirjastatud. Digiallkiri on võltsimatu ja see võimaldab hiljem tõestada inimese õigsust digiallkirja andmisel. Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc-süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. ID-kaardiga autenditakse end iga päev kokku üle 70 000 korra ning antakse 40 000 digitaalallkirja päevas. (17. Jaanuar 2010) · digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi · digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal
tõestada, et just sina selle allkirjastasid. Sertifikaadid IDkaartide väljastamisel väljastatakse igale kasutajale kaks sertifikaati, millest üks on isikutuvastuseks, teine digiallkirjastamiseks. Sertifikaati võib võrrelda sinu allkirjanäidisega see on avalik ja selle abil saavad kõik kontrollida, kas sinu antud allkiri on tõepoolest ehtne. Sertifikaadis on kirjas ka sinu isikuandmed, sealhulgas nimi ja isikukood. Sertifikaadi abil saab kontrollida digitaalallkirju kui sertifikaat ja allkiri omavahel matemaatiliselt klapivad, võib olla kindel, et allkirja on andnud see isik, kes on sertifikaadis kirjas. Kehtivuskinnitused Vastavalt "Digitaalallkirja seadusele" on kehtetu või peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud. Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib või ei ehk kas tal on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda. Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm
annaabi.ee 
