· andmed seksuaalelu kohta · andmed ametiühingu liikmelisuse kohta · andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist 4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ? Varem olid kõik andmed paberi peal, kõik dokumendid ja isikuandmed. Nüüdseks on järjest rohkem enamikke andmeid digikujul. Vähemal või rohkemal määral on digiandmed tihti seotud ka internetiga. See muutus on andmete otsimise võimalust ja kiirust strateegiliselt muutnud. Kui inimene suudab teha maksimaalselt kümme üksteisele järgnevat tegevust, siis arvutid töötavad miljoneid kordi kiiremini. Tegelikult oli digitaalsele kujule üleminek põhjustatud just mugava ja kiire otsimisvõimaluse tõttu, mis sellega kaasnes. Kui meil oleks arhiiv, mis sisaldaks miljoneid paberdokumente ja
arhivaalidesse märkmeid; niisutada sõrmi lehekülgede keeramiseks; teha väljakirjutusi arhivaalide peal; asetada neid avatult üksteise peale; omal algatusel pildistada, skaneerida, filmida. Arhiiviseaduse alusel võib arhivaali valdaja piirata juurdepääsu arhivaalile teabekandja halva füüsilise seisundi tõttu või kui kasutamine võib arhivaali kahjustada, tagades isikule juurdepääsu arhivaalis sisalduvale teabele. Kasutuskoopiad varem mikrofilmide, nüüd digikujul. Arhiiviinfosüsteem AIS (http://ais.ra.ee/). Hõlmab kõiki Rahvusarhiivi erinevates struktuuriüksustes (arhiivides) asuvate fondide nimistuid. Saab kätte arhiiviviite, sisuliseks tutvumiseks peab arhiivi minema. Perekonnalooliste allikate digikogu Saaga (www.eha.ee/saaga). 2005. a. maist.
Seega võime oletada, et Goeteeris vaatles Kolgat põhjast või idast. Pilt vasakul: Kuimetsa torn, Carl Faehlmann, 1827, Wikipedia Goeteerise Kolga-pildist on liikvel enamasti kaunis kehva kvaliteediga koopiad. Mitu inimest te pildil teate olevat? Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on Goeteerise päeviku originaal digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata.
Reinul polnud nende küsimuste kohta slaide ja raamatutes polnud ka midagi õieti, seega ei osanud siia kirjuada ka midagi väga. Kui keegi oskab täiendada seda siis oleks väga tore kui ta seda teeks. /* Mida Harri rääkis: * *digiandmed ja digisignaalid = sünrkoniseerimine, kodeerimine, näiteks unipolaarne või polaarne *(NRZ, RZ, Manchesteri kood) või bipolaarne (AMI)... paralleelselt või järjestikku edastamine, *sünkroonselt või asünkroonselt * *analoogandmed digikujul = diskreetimine ofkoors, nyquisti reegel ja värk * *digiandmed analoogkujul = siinusega binaarse info edastamine (st tekitada liitsignaal eri *sageduse/amplituudiga signaalidest), faasi/amplituudi/sagdeduse moduleerimine eksole, sobiva *sageduse valik (nyquist jälle), edastuskiirus sõltub sagedusriba laiusest (shannoni valem *siiakohta), edastamisel signaal muundub (osa energiat läheb keskkonna soojendamiseks), *väliskeskkonna müra segab ka jm probleemid * */
annaabi.ee 
