■ digipädevus on suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppides, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; ■ leida ja säilitada digivahenditega infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; ■ osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomises ja kasutamises; ■ kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; ■ olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; ■ järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Tehnoloogia ainevaldkonna digipädevuse kirjeldus: ■ Tehnoloogiaaineid õppides kasutatakse digivahendeid infot otsides, tööd kavandades ja alternatiivseid lahendusi leides idee loomisest toote esitluseni üksinda või ühiselt.
Oskan võrrelda etteantud veebipõhiseid teabeallikaid sobivuse, objektiivsuse ja asjakohasuse aspektist. · Teabe salvestamine j taasesitamine · Oskan salvestada ja hallata leitud digimaterjale erinevates veebipähistes keskondades, näiteks, Google Drive`s. Seal on väga lihtne hoida kõik kujutis-faile ja dokumente. Mugavalt, kui osaleb gruppitöö tegemisel, jagada ülesandeid grupi liikmete vahel · Suhtlemine digikeskkondades · Suhtlemine digivahenditega Mina kasutan veebisuhtluseks erinevaid vahendeid (Facebook, e-post, vestlus, Google, Google+ ja Google Drive ,tekstisõnumid, vahetu sõnumside, blogid (WordPress). Ma oskan valida sobiva suhtformaadi, - vahendi ja -viisi, mis vastab kõige paremini oma eesmärgile. Ma oskan hallata eri tüüpi sõnumeid probleemideta. Ma kasutan aktiivselt E-keskkondi. Ma tean, kuidas veebis osaleda, ja oskan kasutada erinevaid E-teenuseid
armastuse põhimõtet. Digipädevus suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Ühiskonnaõpetus on kontsentriline õppeaine, millel on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Kogu ainetsükli vältel rõhutatakse vajadust kujundada õpilastes: - ühiskondlike protsesside toimemehhanismide mõistmine;