Ma kasutan tehnikat ka ka meelelahutamiseks. Näiteks meeldib mulle televiisorist ning arvutis seriaale ning filme vaadata. Arvutist loen ma ka uudiseid, loen meile, räägin msnis tuttavatega ning külastan erinevaid veebi lehekülgi. Lisaks sellele meeldib mulle ka muuskat kuulata. Tavaliselt kuulan ma muusikat MP3-est, aga samas kuulan ma ka muusikat arvutist ning CD pleierist, mis on ühendatud võimedi ja kõlaritega. Samuti meeldib mulle ka pilte teha, selleks kasutan ma digikaamerat. Tehinikat kasutan ma ka söögi tegemisel. Näiteks, kui on vaja kiiresti vett keeta ei tee ma pliidi alla tuld vaid panen kannu elektripliidi peale. Elektripiliiti kasutan ma suvel rohkem, sest see ei anna niipalju sooja kui tavaline pliit. Tavalist pliiti kasutan ma siis kui ilmad on jahedamad. Samuti kasutan ma mikserit, et teatuid aineid omavahel kiiremini segada. Veel on nähtavasti igas köögis olemas ka külmkapp, mis aitab meil teatud asju kauem säilitada. Ning
2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil. Sellise hiire eelisteks on:
6 Siin on aga üks AGA, HEA tulemuse saamine (filmilt skäneerides) maksab üsna palju! See, kas tavalisel inimesel (kes just reklaamplakatitega-brozüüride tootmisega ei tegele) sellist tulemust vaja, on omaette teema ja enamike inimeste vajadusi peaks rahuldama 6MP digikaamera lõpptulemus. Kui aga võrrelda 6MP digikaamerat 35mm filmkaamera lõpptulemusega, siis tegelikult on võimalik "vanast negatiivist/slaidist" saada oluliselt parema tulemuse kui seda 6MP digikaamerast. Neile fotograafidele, kes reeglina ei vaja väga head lõpptulemust vaid kiiresti pilti digikujule (st. failiks), pakub digkaamera aga tohutu aja ja rahavõitu: jääb ära tüütu skäneerimine, filmi ettevaatlik käsitlemine, pole vaja oodata filmi ilmutamist ja pilte saab kohe näha/kasutada.
3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil
3. optilised a. hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi b. 1999.a. lõpus turule ilmunud hiired, mis sisaldavad tillukest digikaamerat. Need hiired ei vaja üldse hiirepatja, sest hiire põhja alla oleva valgusdioodi valguses teeb digikaamera igas sekundis 1500 18x18 piksli suurust pilti hiire all oleva laua pinnast. Digisignaaliprotsessor töötleb neid fotosid kiirusega 18 MIPS (miljonit käsku sekundis) ja teeb kindlaks, kui palju hiir on liikunud. See info saadetakse arvutisse ja teisendatakse kursori liikumiseks ekraanil