liiguvad. Osakeste voo tihedus jN = N / ( t S) näitab, kui suur arv osakesi N läbib ühikulise ajavahemiku jooksul difusiooni suunaga x ristuvat ühikulist pinda. Kontsentratsiooni gradient dn/dx näitab, kui palju muutub vaadeldavate osakeste kontsentratsioon n liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur D iseloomustab difusiooni vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine difusiooniteguriks. Difusiooniteguri SI-ühikuks on üks meeter ruudus sekundi kohta 1 m2/s. Difusioonitegur on gaasi korral esitatav kujul D = 1/3 vk , kus vk on gaasimolekuli keskmine kiirus, vk = {8 R T / ( M)}1/2 ja on gaasimolekuli vaba tee pikkus. Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks
difusioonil selles suunas liiguvad. Osakeste voo tihedus jN = N / (t S) näitab, kui suur arv osakesi N läbib ühikulise ajavahemiku jooksul difusiooni suunaga x ristuvat ühikulist pinda. Kontsentratsiooni gradient dn/dx näitab, kui palju muutub vaadeldavate osakeste kontsentratsioon n liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur D iseloomustab difusiooni vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine difusiooniteguriks. Difusiooniteguri SI-ühikuks on üks meeter ruudus sekundi kohta 1 m2/s. Difusioonitegur on gaasi korral esitatav kujul D = 1/3 vk , kus vk on gaasimolekuli keskmine kiirus, vk = {8 R T / ( M)}1/2 ja on gaasimolekuli vaba tee pikkus. Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks
N / ( t S) näitab, kui suur arv osakesi N läbib ühikulise ajavahemiku jooksul 31 difusiooni suunaga x ristuvat ühikulist pinda. Kontsentratsiooni gradient dn/dx näitab, kui palju muutub vaadeldavate osakestekontsentratsioon n liikumisel vaadeldavas suunas x ühikulise pikkuse võrra. Võrdetegur D iseloomustab difusiooni vaadeldavas aines ja teda nimetatakse aine difusiooniteguriks. Difusiooniteguri SI-ühikuks on üks meeter ruudus sekundi kohta 1 m2/s. Difusioonitegur on gaasi korral esitatav kujul D = 1/3 vk , kus vk on gaasimolekuli keskmine kiirus, vk = {8 R T / ( M)}1/2 ja on gaasimolekuli vaba tee pikkus. Vaba tee pikkus on vahemaa, mille gaasimolekul keskmiselt läbib kahe põrke vahel. Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele
(4.6) kus D0 konstant; Ed difusiooni aktiveerimise energia (mooli kohta). Logaritmime võrrandi 4.6: (4.7) Sõltuvuse 4.7 graafik on teljestikus ln D 1/T sirge (joonis 4-6). Sirge tõusu tg järgi saab leida aktiveerimisenergia: Graafikult saab leida ka konstandi . Väljendame võrrandi 4.7 abil D kahel temperatuuril: Lahutame esimesest võrrandist teise: Joonisel 4-7 on esitatud mõnede elementide difusiooniteguri sõltuvused temperatuurist. Lisandite difusiooni kasutatakse: - metallide pinna töötlemiseks (raua pinna karboniseerimine); - pooljuhtmaterjalide legeerimiseks jne. 6. Materjalide tugevus. Mehaaniline pinge ja deformatsioon. Elastne ja plastiline deformatsioon. 5.1 Materjalide tugevus ja selle määramine Materjalide mehaanilised omadused väljendavad materjali käitumist mingi mehaanilise jõu toimel. Tähtsamad mehaanilised omadused on tugevus, kõvadus, voolavus ja jäikus
annaabi.ee 
