Sisse- ja väljahingatava õhu koostis: Gaas Sissehingatavas õhus Väljahingatavas õhus O2 20,9 % 16  17 % CO2 0,03 % 4Â5% N2 79 % 79 % H2O (sõltub temeratuurist) Gaasivahetus on seda intensiivsem, mida suurem on selleks sobiv pind. Kopsualveoolide difusioonipind on nende suurt hulka arvestades märkimisväärne, ca 30  100 m2. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega Hapniku füüsikaline lahustuvus veres on väike: ligikaudu on 1 l veres 3 ml O 2, seega 70 kg kaaluvas inimese veres on vaid 15 ml O2. Hapnikutarvidus on aga märgatavalt suurem, ca 300 ml hapnikku minutis. Enamus vajaminevat hapnikku on seotud hemoglobiiniga erütrotsüütides. Hemoglobiini (rauda sisaldav valk) on veres ca 150 g/l, mis võimaldab
Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku
Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad. Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m 3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem). Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek. 9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku.
võivad difusiooni vähendada. Ventilatsiooni tulemusena püsib alveoolides üsna püsivalt PO2=100 mmHg PCO2=40 mmHg Kopsu saabuvas venoosses veres on PO2=40 mmHg PCO2=46 mmHg Hingamisgaaside liikumise aluseks on nende difusioon suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osaõhuga piirkonda. Loeng, sl.36 – Ficki diffusiooni seadus Difusioon häirub kui: -osarõhkude vahe väheneb -difusioonipind väheneb -difusioonitee pikeneb 21. Hingamisgaaside transport verega ja gaasivahetus kudedes. Erütrotsüüt läbib kopsukapillaari umbes 0,75 sekundi jooksul, füüsilise töö korral võib see aeg lüheneda isegi 0,3 sekundini. Tervel inimesel on see kontaktiaeg piisav, et veregaaside osarõhud peaaegu võrdsustuks alveolaarruumi osarõhkudega. Täiskasvanud inimene tarvitab ~ 250 ml hapnikku minutis. Südame minutimaht on ~ 5 l/min.
annaabi.ee 
