KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA. PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED
jõuavad samas faasis ja seetõttu üksteist tugevdavad. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed suurema amplituudiga. Katkendlikud jooned kujutavad pindu, kuhu mõlemast laineallikast lähtuvad lained jõuavad vastandfaasis. Nendel pindadel võnguvad keskkonnaosakesed väiksema amplituudiga. 6 8.4 Lainete difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete levimist tõkete ja avade taha. Difra Difraktsioon ktsioon on jälgitav niisuguste tõkete ja avade korral, mille mõõtmed ei ole väga palju suuremad vaadeldava laine pikkusest. Tekitagu näiteks nõrk tuul veepinnal lainevirvenduse, kus lainepikkus on suurusjärgus mõni sentimeeter. Kui vees asub laine teel ees ees mõni suurem tõke, näiteks paarimeetrise laiusega
ruumiline vastastikmõju minevikus elava ema ja olevikus elava emaga. Mõju on ilmselt silmapilk- ne. Ka vee pinna laine molekulide vahel toimub vastastikmõju kuid see on juba jõuvälja ( elektri- välja ) iseloomuga. Vee pinna laine korral aga ei liigu vee osakesed edasi ruumis, vaid nende võn- kumine levib ruumis edasi. Laine on ju teatavasti võnkumise levimine ruumis. Nüüd vaatamegi elektroni difraktsiooni pilul. Just pilu laiuse y täpsusega on määratud difra- geeruva elektroni y-koordinaat. Esimese difraktsioonimiinimumi järgi on hinnatav py : py = p sin. Kuid optikast on ju teada seda, et sin = / y ehk y = / sin. Seega: pyy = py sin ( / sin ) = py ( h / py ) = h. Siin on arvestatud ka seda, et osakese lainelised omadused tulenevad määramatuse relatsioonidest. Joonis 34 Osakese pilu difraktsioon. C. J
annaabi.ee 
