taastumatutest ressurssidest ja sageli on need täiesti lagunduvad.[3] Pindaktiivseteks nimetatakse aineid, millel on omadus kuhjuda faaside piirpinnale, moodustades adsorptsioonikihi ja järsult vähendades pindpinevust. Tüüpilised pindaktiivsed ained sisaldavad molekulis vastadlike solvateeruvate omadustega piirkondi. Orgaanilises pindaktiivses aines moodustub molekuli lipofiilse ja hüdrofoobse (mittepolaarne) osa süsivesinikradikaal. Kui niisugune difiilne aine satub veekeskkonda, siis on selle hüdrofiilne osa tugevasti solvateerunud ja madala keemilise potensiaaliga, hüdrofoobne osa aga nõrgalt solvateerunud ja kõrge keemilise potensiaaliga. Vähepolaarses keskkonnas on olukord vastupidine.[2] Enamik pindaktiivseid aineid moodustab molekulide kogumeid(mitselle). Need hakkavad tekkima pindaktiivse aine kriitilise kontsentratsiooni saabudes ja koosnevad paljudest soodsalt orienteeritud molekulidest
Osasid rasvhappeid saab ise organism sünteesida, osa, milles on kaksik ja kolmiksidemed, neid ei suuda oragnism ise sünteesida ja peab toidu või joogiga saama. Seebid- ehk rasvhappe soolad. Kasutatakse lähteainena naatriumhüdroksiidi (seebikivi). NaOH+ Rasvhappe molekul = tekib glütseriin ja kolm rasvhappe soola. Rasvhappe soolad on seebid Tekib siis süsinikahel, mis on hürdofoobne ahel tekib vees. Üks osa seebi molekulist on hüdrofiiline, teine osa hüdrofoobne. Seep on difiilne. Polümeerid Ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest e. elementaarlülidest. Ühe molaaraehelaga on oligomeerid. Polümerisatsiooniaste näitab polümeeride arvu polümeeris. Ahelad võivad olla erinevate pikkustega ja võivad olla erinevad monomeerid ahelas. Siis kasutatakse keskmist polümerisatsiooniastet (sest monomeeridel on erinevad polümerisatsiooniastmed). Polümeeride nimetused tulevad monomeeride nimetuse järgi
Lahustuvad on mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni suspensiooni osakesed seismisel välja Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem (sedimenteeruvad).Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta tingimused samad, mis kolloidlahustele: 1) dispergeeritud faasi pind happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees
Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees lahustumatud mille tõttu seep ei pese Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide,
annaabi.ee 
