p^ x = -ih , p^ y = -ih , p^ z = -ih x y z ehk lühemalt kirjutades r^ = r , p^ = -ih. Nagu näha, on impulsioperaator seotud gradiendioperaatoriga ja koordinaadioperaator võrdub vastava koordinaadiga ja kujutab seega arvuga korrutamise operaatorit. Impulsipoeraator aga diferentsiaaloperaatorit korrutatud - ih -ga. Ülejäänud füüsikaliste suuruste operaatorid on saadavad järgmise vastavusprintsiibi alusel. Vastava klassikalise suuruse avaldises tuleb koordinaadid ja impulsid asendada vastavate operaatoritega. 30. Impulsi omaväärtuste spekter Impulsi omaväärtuste spekter on pidev, kõik väärtused on võimalikud. 31. Määramatuse printsiip Kvantmehhaanikast järeldub, et mitte kõik klassikalised suurused ei ole samaaegselt mõõdetavad
Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine. Võtame lainevõrrandist osatuletised koordinaatide järgi ja liidame kokku. Et siis Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja lainearvu vektori moodul. Meelde jätta! Tähis ei märgi siin suuruse l muutu, vaid tähistab Laplace'i diferentsiaaloperaatorit. Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. Laine energia ja energiavoog (tuletusega) Laine energia. Konstantse amplituudiga lainetusest haaratud ühtlase keskkonna koguenergia võrdub kõigi võnkuvate osakeste energiate summaga. Et ühe võnkuva osakese energia avaldub kujul , siis tuleb kõigi ruumalas asuvate
Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine. Võtame lainevõrrandist osatuletised koordinaatide järgi ja liidame kokku. Et siis Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja lainearvu vektori moodul. Meelde jätta! Tähis ei märgi siin suuruse l muutu, vaid tähistab Laplace'i diferentsiaaloperaatorit. Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. Laine energia ja energiavoog (tuletusega) Laine energia. Konstantse amplituudiga lainetusest haaratud ühtlase keskkonna koguenergia võrdub kõigi võnkuvate osakeste energiate summaga. Et ühe võnkuva osakese energia avaldub kujul , siis tuleb kõigi ruumalas asuvate
annaabi.ee 
