pidamistingimuste korral. Arvutamiseks on vaja teada väetist vajavate kultuuride kasvupindala,kultuuride suhtelist väetistarvet ja min väetiste puhul ka väetistarbe koefitsenti. Väetiste efektiivsusel põhinevad meetodid- selle järgi selgitatakse välja väetiste efektiivsus ning vajalikud väetisnormid ja see lähtub väetiste mõjust saagi suurusele. Enamsaak-sellega väljendatakse väetiste efektiivsust , see on väetiste mõjul saadud enamsaak. Piir e diferentsiaalefektiivsus- näitab saagi juurdekasvu ühe täiendava väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud. Funktsionaalne meetod- põhineb sellel et väetisnorm ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisnormi suurenedes ei suurene saak samavõrra
kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta); diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus Väetistkogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse argronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks. Kui me tahame kasumit (rikkaks saada), siis arvutada majanduslikult efektiivseks väetiskoguseks leiatakse müügihinna ja väetiskoguse proportsioon, leitakse majanduslik kogum. 5 MULLA VILJAKUS kvalitatiivne mõiste
a0 on saak väetamata alalt (fooni saak) a1 ja a2 saagifunktsiooni kordajad Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: 1. Kogu enamsaak - a1x-a2x2. Ühik kg/ha; t/ha. a1 x - a 2 x 2 2. Keskmine enamsaak 1 kg toiteelemendi kohta . Ühik kg/kg toiteel. x kohta. 3. Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus. Seda väljendab ruutfunktsiooni tuletis: Y´=a1-2a2x Ühik kg/kg toiteel. kohta Väetiskogust, millega saame kõige suurema saagi, nimetatakse agronoomiliselt efektiivseks väetiskoguseks (Xagr). Xagr korral on diferentsiaalefektiivsus null. a Xagr= 1 (kg/ha) 2a 2
annaabi.ee 
