paast Laktaat Organismi hapnikuvaeguse näitaja ja tähtis prognostiline marker hüpoksia korral Laktaadi sisaldus üle 9mmol/L surevus üle 90% Laktaadi tõus esineb ka kasvajate, pärilike anaeroobsete glükolüüsi ensüümide häirete, leukeemiate, lümfoomide jt seisundite puhul Laktaadi kuhjumist ja vere pH langust nimetatakse laktatsidoosiks (metaboolse atsidoosi vorm) Kasutatakse ka bakteriaalse meningiidi diferentsiaaldiagnostikas (laktaat liikvoris) ja infektsioosse pleuriidi kiirdiagnostikas (laktaat pleuravedelikus) Laktaat Laktaat plasmas P-Lac Täiskasvanud: vP <2,4mmol/L aP<1,6mmol/L Vastsündinud: vP<2,9mmol/L Laktaat Laktaat liikvoris CSF-Lac Ei ole seotud vere laktaadi kontsentratsiooniga Bakteriaalse meningiidi korral suureneb laktaadi produktsioon rakkude (leukotsüüdid) ja bakterite anaeroobse glükolüüsi arvelt
Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Stafülokokid on Gram+ kokid ühe- või paarikaupa, lühikeste ahelatena ning kõige sagedamini ebaregulaarsete, viinamarjakobarat meenutavate kogumikena. NB! Alati ei ole võimalik eristada stafülokokke streptokokkidest mikroskoopia abil – morfoloogia võib olla suhteliselt sarnane! KATALAASI PRODUKTSIOON. Kasutatakse stafülokokkide ja streptokokkide diferentsiaaldiagnostikas. Stafülokokid on katalaaspositiivsed, streptokokid – katalaasnegatiivsed. Esemeklaasil suspendeeritakse tahkel söötmel kasvanud uuritavast pesast külvinõelaga võetud kultuuri 3% vesinikperoksiidi lahusesse. Katalaaspositiivsete mikroobide puhul hakkab erituma gaasimulle, katalaasnegatiivsete mikroobide puhul mulle ei eraldu. KASV VERIAGARIL JA NOVOBOTSIINTUNDLIKKUS. Stafülokokkide pesad veriagaril on tavaliselt ümarad,
mõõtmisi viiakse läbi tavapärases keskkonnas. Sagedamini kasutatakse päevasel ajal mõõtmisi iga 15-20 minuti järel, öisel ajal iga 30 minuti järel. Seega umbes 64-80 mõõtmist ööpäeva kohta. Kasutusel on rohkem kui 25 tüüpi kompaktseid ja täisautomaatseid mõõteaparaate, mis sobivad nii täiskasvanutele kui lastele. (Ristimäe 2003, Eesti ... 2004, Suurorg 2006.) AVRM-i kasutatakse südame löögisageduse ja vererõhu uurimiseks lastel ning täiskasvanutel eeskätt diferentsiaaldiagnostikas. Laste ja noorukite puhul näiteks: “valge 27 kitli” fenomeni hüpertensiooni määratlemiseks; piiripealse hüpertensiooni puhul; öise hüpertensiooni kindlakstegemisel; ravimresistentse hüpertensiooni juhtudel; antihüpertensiivse ravi määramisel; hüpotensiooni täpsustamiseks; adipoossete ja 1. tüübi
Kergemate antikehadefektide avastamiseks on oluline IgG alaklasside ja spetsiifiliste antikehade määramine. Harvem kasutatakse isohemaglutiniinide määramist ja antikehade analüüsi enne ja pärast vaktsineerimist. T-lümfotsüütide hindamine on oluline nii diferentsiaaldiagnostiliselt kui antikehade puudulikkuse täpsemaks iseloomustamiseks seoses immuunsüsteemi teiste osade funktsiooniga. IgD tase on oluline antikehade puudulikkuse mõningate vormide diferentsiaaldiagnostikas. Geneetilised uuringud on olulised agammaglobulineemia täpsel diagnoosimisel, samuti hüper-IgM-sündroomi diagnostikas. X-liiteline agammaglobulineemia (XLA) Esinemissagedus 1:100 000. Raske antikehade puudulikkuse vorm, avaldub varases eas, enamasti 1. eluaastal, kui emalt saadud IgG tase on langenud. XLA tekkimine on seotud geenidefektiga, mis lokaliseerub X-kromosoomi pikal õlal. Põhjuseks on mutatsioonid tsütoplasma türosiinkinaasis (Btk ehk Brutoni türosiinkinaas)
annaabi.ee 
