Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine. Ontogenees on indiviidi arengukäik munaraku viljastumisest surmani. Ontogeneesi põhiprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi evolutsiooniline areng.
sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. 15.5. Mis on kultuuriline kapital? Kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast ja kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma nii, nagu selle on määratlenud eliit. 15.6. Kuidas kirjeldaksid haridussüsteemi ja selle osi (sh ülikoole) sotsioloogia vaatevinklist? Kõikides kaasaegsetes industriaalühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. Teadmised on jaotatud kategooriatesse, mida õpetavad spetsialistid. Lõpuks tuleb õpilastel valida üks informatsioonipakett, mis valmistab neid ette töömaailma astumiseks. Koolitamine toimub mikrotasandil, isegi kui haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur on makrotasandi küsimused, sest toimub näost-näkku lävimisel spetsiaalsetes ruumides ja asutustes ettemääratud inimestega. Koolihariduse eesmärk on baasettevalmistuse pakkumine täiskasvanu eaks
Samas võivad lapse edukust mõjutada ka perekonna rahalised vahendid. Haridus ja õpiedukus erinevate sotsiaalsete klasside vahel · Materiaalsed tingimused: Elamistingimused ülerahvastatus, mis segab õppimist Vajalikud õppevahendid Vajadus tööle minna peale põhihariduse omandamist Haridussüsteemi struktuur · Kõikides kaasaaegsetes ühiskondades on haridus muutunud üha enam diferentseerituks ja spetsialiseerituks. · Vanuseliselt diferentseerunud klassisüsteem, mis jaotab koolihariduse alg-, põhi- ja keskhariduseks. Samuti on teadmised jagunenud erinevateks õppeaineteks. · Keskkoolijärgsel tasandil on haridussüsteem diferentseerunud kutse-, rakendusliku kõrghariduse- ja kõrghariduse tasemeks. Haridussüsteemi struktuur: koolisisene elu · Makrotasand: haridussüsteemi funktsioonid ja struktuur
annaabi.ee 
