Selleks oli ööklubi riivatu lauljanna Lola Lola osa Josef von Starnbergi filmis "Sinine ingel". Kohe pärast selle filmi lõpetamist läks Marlene koos Josef von Sternbergiga Hollywoodi, jättes maha oma abikaasa ja tütre. Dietrich saavutas tema käe all töötades maailmakuulsuse kuue filmiga: "Maroko" (1930), "Autud" (1931), "Sanghai ekspress" (1932), "Laulude laul" (1933), "Punane keisrinna" ja "Saatan on naine" (1935). Pärast töösuhte katkestamist Josef von Sternbergiga tõid Dietrichile edu niisugused filmid nagu "Iha" (1935), "Ingel" (1937) ja eelkõige vesternkomöödia "Destry ratsutab jälle" (1939). Marlene Dietrich sai 1937. aastal Ameerika kodakondsuse ja kritiseeris avalikult Saksamaal valitsevat natsionaalsotsialismi. Teise maailmasõja ajal esines ta maailmakuulsate filmilauludega Ameerika sõjaväelastele camp-show'de raames, mida korraldas 1941. aastal loodud United Service Organization. Marlene Dietrichi edu filminäitlejana jätkus 1950. aastatel niisuguste
tema kolmvenda. Isegi Giselherd, kes oli oma õde alati toetanud ning tema lemmik olnud kaotas oma elu. Lisaks kõigele eelnevale võib öelda, et Kriemhild oli valelik. Ta nõudis, et temale antud lubadused oleksid täidetud nagu kord ja kohus, kuid ise lubadusi ei täitnud. Rüdegar oli lubanud tema eest võidelda, ning selle lubaduse nimel, saatis ta vaese mehe oma vendade ja Hageni vastu. Ise andis Kriemhild aga lubaduse Dietrichile ning hiljem ütles sellest lahti. Kui Dietrich oli lõpuks ometi vangistanud Hageni, oli Kriemhild nii õnnelik, et lubas kangelase kõik soovid täita. Dietrichi ainus soov oli säästa Hageni elu, mida auväärne inimene oleks siis teinud. Kibestunud Kriemhild aga tappis mehe ning tõestas sellega, kui vähe tema lubadus tähendas ning kui vähe oli temas järel aud. Öeldakse, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta, kuid kui iga kuritöö eest hakataks karistama omakohtu
„Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4. „Tagasitee“, mis ilmus eesti keeles 1994. aastal ning saksa keeles 1931. 5. „Kolm sõpra“, mis ilus esmatrükis aastal 1937. 6. „Armasta oma ligimest“ ilmus 1940. aastal ja oli juba täielikult paguluses kirjutatud. Eesti keeles ilmus romaan esmakordselt 1994. aastal. 7. Viiendaks raamatuks kirjaniku loominguteel oli „Triumfikaar“, mis arvatakse olevat põhendatud Marlene Dietrichile ning on ka spekuleeritud, et teose nimitegelane Joan on näitlejannast inspiratsiooni saanud. Raamat olmis esmakordselt 1946. aastal ning eesti keeles 1976. 8. „Elusäde“ on pühendatud kirjaniku varalahkunud õele. Romaanis väljendab kirjanik varjatult oma täielikku pettumust, kaotusevalu ning enesesüüdistust juhtunu pärast. Romaan ilmus esmakordselt 1952. aastal. 9. „Aeg antud elada, aeg antud surra“ ilmus esmatrükis 1954. Aastal
„Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4. „Tagasitee“, mis ilmus eesti keeles 1994. aastal ning saksa keeles 1931. 5. „Kolm sõpra“, mis ilus esmatrükis aastal 1937. 6. „Armasta oma ligimest“ ilmus 1940. aastal ja oli juba täielikult paguluses kirjutatud. Eesti keeles ilmus romaan esmakordselt 1994. aastal. 7. Viiendaks raamatuks kirjaniku loominguteel oli „Triumfikaar“, mis arvatakse olevat põhendatud Marlene Dietrichile ning on ka spekuleeritud, et teose nimitegelane Joan on näitlejannast inspiratsiooni saanud. Raamat olmis esmakordselt 1946. Aastal ning eesti keeles 1976. 8. „Elusäde“ on pühendatud kirjaniku varalahkunud õele. Romaanis väljendab kirjanik varjatult oma täielikku pettumust, kaotusevalu ning enesesüüdistust juhtunu pärast. Romaan ilmus esmakordselt 1952. aastal. 9. „Aeg antud elada, aeg antud surra“ ilmus esmatrükis 1954. Aastal
annaabi.ee 
