· Enim on rakuvälise tselluloosi sünteesi uuritud A. xylinumil. · Tselluloosi moodustub enam seisukolvis kasvatamisel, kui loksutil. · Tselluloosi süntaas on membraani välispinnal paiknev ensüüm. Läbi pooride kestas eritatakse tselluloosikiud, mis moodustavad väljaspool rakku lindi. · Kasutatakse tsellulaaside uurimisel puhta tselluloosse substraadina. Selline tselluloos ei sisalda hemitselluloosi jm saastaineid. · Acetobacter diazotrophicus on suhkrurootaime juhtkudedes elav N2 siduv bakter. Vajab ja talub väga kõrget suhkrusisaldust. Toodab sahharoosist levaansukraasi abil fruktoosist koosnevat polümeeri levaani ja fruktooligosahhariide, millel on mitmeid rakendusi. Selts Rickettsiales - riketsiad · Neid on peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult on parasiitsed g(-) bakterid. Nad paljunevad ainult elusrakus. Inimesel ja loomadel erütrotsüütides ja
hüdrolüüsitakse paraja suuruseni ja fraktsioneeritakse. b. Levaankapsel. Streptococcus salivarius, Actinomyces viscosus, Streptococcus mutans. toodavad sahharoosist polüfruktoosi ehk levaani ( 2-6 sidemed Fru jääkide vahel). Levaani sünteesitakse rakukestaga seotud ensüümi levaansukraasi abil. Ka levaan võib osaleda kaariese tekkel. Ka paljud taimedega koos elavad bakterid (Zymomonas mobilis, Acetobacter diazotrophicus, Pseudomonas syringae jt) toodavad sahharoosist levaani. Levaan aitab neil taimedele kinnituda, hoiab niiskust ja on ka rakuväliseks varuaineks. c. Tselluloos. Ei ole populaarne. Acetobacter xylinum, Sarcina ventriculi, Agrobacterium, Phizobium, E. coli. 2. Heteropolüsahhariidsed. Streptokokkide kapsel koosneb hüaluroonhappest. Hüaluroonhape on heteropolüsahhariid, milles on tuhandeid suhkrujääke. Koosneb glükuroonhappest ja NAG-st
mille abil endofüüdid võivad muuta taime morfoloogiat. Tavaliselt sünteesivad endofüüdid auksiine (IAA) ja giberrelliine, mis mõjutavad taime kasvu, meristeemi diferentseerumist ning seemnete idanemist. Endofüütide õhulämmastiku sidumine ja seeläbi taime kasvu soodustamine on hästi teada tõik. Tavaliselt kirjeldatakse liblikõieliste juurtes elavaid Rhizobium'e, kuid lisaks võivad taimi koloniseerida ka teised õhulämmastikku omastavad bakterid, nagu Acetobacter diazotrophicus, Herbaspirillium spp, Azoarcus spp, Gluconacetobacter diazotrophicus jpt. Peale liblikõieliste võivad 144 lämmastikku fikseerivad endofüüdid koloniseerida ka teistest sugukondadest pärit taimi, nagu lepp, drüüas ja suhkruroog. Üldiselt lämmastikufikseerijad omastavad õhulämmastikku tunduvalt halvemini, kui nad elavad planktiliselt.
annaabi.ee 
