sügavamale keeleplaadi avasse ja kaugemale välja, tekib valjem heli. Tekkiva heli kõrgus sõltub võnkuva keele mõõtmetest ja materjalist; keele lahtises otsas tekkiva põhitooni ning ülemhelide liitvõnkumine määrab ära heli kõlavärvingu. Kõige populaarsem lõõtspilli tüüp on nuppudega diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadates paremal nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak käsi mängib bassinuppe, mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bisonoorsed ühele poole keelerauda on needitud ühesuguse kõrgusega keeled, teisele poole aga teistsuguse kõrgusega, nii et üht nuppu all hoides tekib lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates eri kõrgusega heli. Seda tüüpi on ka näiteks Teppo ehk Võru tüüpi lõõtspill. Seevastu unisonoorsetel lõõtspillidel ei sõltu nupule vastav helikõrgus lõõtsa liikumise suunast. Seda tüüpi on näiteks osa vene karmoskasid. Lõõtspillid Eestis
Varem häälestati klahvpillid nn naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Uue häälestuse propageerimiseks lõi Bach teose Hästitempereeritud klaviir , lühend-HTK (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. 17 saj hakkavad olulisemat rolli mängima just duur ja moll-helilaad, varem kasutati mitmeid diatoonilisi laade (dooria früügia lüüdia miksolüüdia) . Prelüüd – eelmänguks-sissejuhatuseks keerukale polüfoonilisele palale, fuugale. Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire. K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile
Tekkiva heli kõrgu s sõltub võnkuva ke el e m õ õt m et e st ja materjalist; ke el e lahtise s otsa s tekkiva põhitooni ning üle m h e lid e liitvõnkumin e määra b ära heli kõlavärvingu . Kõige populaars e m lõõtspilli tüüp on nuppud e g a diatooniline lõõtspill. Mängija poolt vaadate s pare m al nupulaual on 1...5 nupurida, igas 10...13 nuppu. Vasak k äsi män gib bas sinup p e , mida on 2...24. Suur osa diatoonilisi lõõtspille on bison o or s e d ühel e pool e ke el erau d a on ne e ditud ühe s u g u s e kõrgu s e g a ke el e d , teis el e pool e aga teistsugu s e kõrgu s e g a , nii et üht nuppu all hoid e s tekib lõõtsa lahti tõm m at e s ja kokku lükate s eri kõrgu s e g a heli. Se d a tüüpi on ka näitek s Tepp o ehk Võru tüüpi lõõtspill.
annaabi.ee 
