Sisuväärtusega püütakse hinnata, kas testiga mõõdetakse seda, mida testi autorid ja läbiviijad on silmas pidanud, praegusel juhul siis testitava muusikalist andekust. Ei ole kuigi selge, kui suurel määral on ikkagi võimalik hinnata inimese potentsiaali tegutseda eduka löökpillimängija, viiuldaja või lauljana, kasutades selleks unifitseeritud ülesandeid, mille abil püütakse hinnata inimese oskusi orienteerumisel diatoonilises helireas, kahe-või neljaosalise taktimõõdu eristamisel kolmeosalises ning Lääne muusikakultuurist pärit meloodiate ehituse analüüsimisel. 9. Muusika ja emotsioonid. Kas muusika väljendab emotsioone või indutseerib emotsioone kuulajas? Psühholoogia ja muusikateaduse vaheline lõhe muusika ja emotsioonide vahekorra käsitlemisel. Leonard Meyeri muusikalise ootuse kontseptsioon ning selle seos emotsiooniteooriaga. Muusika esitusega seotud negatiivsed
helid moodustavad jadasid, mille elementide vahel võivad tekkida küllaltki keerulised seosed. Suur hulk meloodiakujundeid muusikas sõltub ajas üksteist kaugel asuvate helide vahelisest suhtest. Teine ja ehk huvitavamgi küsimus on, kui palju erinevaid kõrgus- ja valjus- astmeid inimene suudab meelde jätta, ära tunda ja nimedega varustada. Selles osas on inimesed piiramatud: mälus on ligikaudu seitse vaba pesa, mis näib olevat kooskõlas seitsme heliga diatoonilises helireas(absoluutse kuulmisega inimesed on siinkohal erandiks). Kui kuulamissüsteemi satub samal ajal kaks puhasttooni, siis võib kõrv nende alusel tekitada uusi helisid, mis mõnikord on lähtehelidega samal ajal ka tajutavad. Neid kõrvas tekkivaidhelisid nimetatakse kombinatsioonideks. Kombinatsioone on mitut liiki, mõned tekivad igasugustel, teised aga ainult teatud tingimustel. Üht liikikombinatsioon esineb alati, kui korraga kõlab kaks siinusheli
(Morrison; Fyk 2002: 186 järgi) Seda võib põhjendada asjaoluga, et intervallide kuulamine ning esitamine on muusikutel regulaarne harjutus, kuid tavainimesed ei pruugi sellega kunagi kokku puutuda. Seega võib järeldada, et intervallide ja helikõrguse täpset kuulmist ning tabamist on võimalik parandada harjutades. (Morrison; Fyk 2002: 187) 1.2 Helirida Helireaks nimetatakse helisid, mis järgnevad üksteisele astmeliselt kõrgenedes või liikudes madalamale. Diatoonilises helireas on kõik sellised helid, mis kuuluvad ditoonikasse. Diatoonika on helisüsteem, mille moodustavad ainult alushelid. Diatoonilised heliread on näiteks loomulik moll ja duur. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Võrdtempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks, kus oktaavi piires ei ole ühtegi „ideaalset” ehk puhast intervalli. Tänapäeval on võrdtempereeritud häälestus muusikapraktikas üldiselt aktsepteeritav
annaabi.ee 
