) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter 7 Hemoglobiini hapniku küllasust näitab: a) oksühemoglobiini kontsentratsiooni suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni b) hemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres c) methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni d) hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres.
Niivisi surutakse õlavarrearter täielikult kokku ja verevool selles katkeb. Kummiballooni nõelventiil avatakse ja langetakse aeglaselt rõhku mansetis. Momendil, kui rõhk mansetis langeb süstoolsest rõhust madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool kokkusurutud arterisse rõhupulsikõvera maksimumi ajal. Mansetirõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonide kvaliteet ning tugevus muutuvad. Kui mansetirõhk on diastoolsest rõhust madalam, ei ole toone enam kuulda. Toonide kadumise hetkel vastab mansetirõhk diastoolsele vererõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hingamise ehk respiratsiooni all mõistetakse gaasivahetust: hapniku siirdumist õhust rakkudesse ja süsinikdioksiidi siirdumist rakkudest õhku. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks
ahenemisel tekivad kahinad, mille järgi on võimalikdiagnoosida klapirikkeid. (1) Südame poolt tehtav töö on käsitletav vatsakestes toimuvate rõhumuutuste ületamisena, mis vasakus vatsakeses on 0-st kuni 120-130mmHg-ni ja paremas vatsakeses 0-st kuni 25-30 mm Hg-ni. Diastolis langeb rõhk aordis 80 mmHg-ni ja kopsuarteris 8 mmHg-ni, seega vasak vatsake töötab kõrgrõhu- ja parem vatsake madalrõhusüsteemi pumbana. Verd liikumapanev jõud on süstoolsest ja diastoolsest rõhust tulenev keskmine arteriaalne vererõhk Pa, mis kehavereringes on võrdne u 100 mm Hg-ga. Vasaku vatsakese töö A=V*Pa+ 1/2m*v2 V-vasaku vatsakese löögimaht 70*10-6m3(70ml) Pa-keskmine arteriaalne vererõhk 13,3 kPa (100 mmHg) m-aorti paisatud vere mass 70*10-3kg (70g) v-keskmine vere liikumise joonkiirus aordis (0,5 m/s) Arvestamata vere tihedust suuremaks vee tihedusest, saadi töö väärtus A=0,931+0,009=0,94N/m eJ ühe südamelöögi kohta. (70*löögisagedusega same vasaku
kiirusega umbes 2 mmHg sekundis (Kupari & Nieminen 2005). • Samal ajal kuulatletakse Korotkoffi toone. Manseti rõhk ei tohi liiga kiiresti alaneda, sest siis on pulsilööke raske kuulda ja võime mõõta liiga madala rõhu. Rõhu liiga aeglane langemine mansetis on lapsele ebamugav. • Kuulatlemine lõpetatakse, kui sfügmomanomeetri näit on 20 mmHg võrra väiksem diastoolsest rõhust. • Sfügmomanomeetri ventiil avatakse täielikult, õhk lastakse mansetist välja. (Iivanainen jt 1997, Kupari & Nieminen 2005, Eesti ... 2004, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007, Coyne jt 2010.) Korotkoffi toonid I faas - toonide tekkemoment. Korotkoffi toonide I faasile vastav sfügmomanomeetri näit registreeritakse kui süstoolne rõhk. II faas - toonide nõrgenemine või kadumine. Nn. tumma vahemiku kestvus on tavaliselt alla 5 mmHg
t rõhust, mille vastu süda peab pumpama. See on järelkoormus. Suurem järelkoormus = väiksem löögimaht. 762 Väiksem rõhk südamele järgnevates veresoontes (teatud piirides toimuva veresoonte laienemise tõttu) = suurem löögimaht. Südametegevus Südametegevuse määravateks näitajateks on eelkoormus, järelkoormus ja kontraktiilsus. Eelkoormust kirjeldab Frank-Starlingi seadus: südame pumpamismaht sõltub peamiselt diastoolsest täitumisest ja seega vatsakestesse jõudvast verekogusest. Rohkem venitatud südamelihase kiud tõmbuvad jõulisemalt kokku ja pumpavad rohkem verd. Samas tõuseb sellisel juhul ka hapniku ja toitainete vajadus südamelihases. Järelkoormus tähendab vasturõhku, mida veresooned vere neisse pumpamisele avaldavad. Seda reguleerivad peamiselt arterioolid. Kontraktiilsus on müokardi töömaht etteantud eelkoormuse ja järelkoormuse korral.
annaabi.ee 
