kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad pajul (Salix), tiivad upsujuurel (Veratrum), ääris liilialistel (Liliaceae), või on seemned sedavõrd väiksed, nii et tuul kannab neid ka ilma abivahenditeta, näiteks sookailul (Rhododendron tomentosum); 3) hüdrohooria ehk vesilevi -- diaspoore kannab edasi vesi; 4) zoohooria ehk loomlevi -- diaspoore levitavad mitmesugused loomad. Sõltuvalt loomarühmast eristatakse a) ornitohooriat ehk lindlevi, kui diaspoore levitavad linnud, b) mürmekohooria ehk sipelglevi, diaspoore levitavad sipelgad, kes toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest -- elaiosoomidest. Epizoohooria korral on seemned haakjate väljakasvetega või kleepuvad, diaspoorid levivad looma välispinnale kinnitunult
Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline.
Suur hulk seemneid satub maapinnale ja mattub, moodustades seemnevaru. Isendilise varieerumise tõttu toimub idanemine väga mitmesugusel ajal ja erineva eduga. Leidmata tingimusi idanemiseks, suur osa seemnevarust hävib. Disseminatsioon e levi on järgmine populatsiooni arengut määrav asjaolu. Lähilevi korral jäävad diaspoorid olemasoleva koosluse piiresse. See peab tagama uuenduse populatsiooni piires. Kauglevi korral kantakse osa diaspoore kooslusest välja. See võimaldab geneetilise informatsiooni vahetust teiste kooslustega ning senisest kasvualast väljaspool olevate uute kasvukohtade hõivamist, uute populatsioonide rajamist. Uuenemisdünaamika tuleneb eelpool toodud asjaoludest. Järgmise põlvkonna võivad moodustada nii oma tsönopopulatsiooni kui ka naabrite järglased mitmesuguses vahekorras ja vanuselises koosseisus seemneaastatest, idanemiseks sobivatest
annaabi.ee 
