aniisaldehüüd-ilmutiga. Lipiidide hüdrolüüsil saadud rasvhapete segu kvantitatiivne analüüs TLC meetodil TLC plaadile kantud 2 μl proovi ja rasvhappe (AA) standardit (1 μg/μl). Plaati elueeriti, seejärel ilmutati fosformolübdeenhappe 2,5% etanoolilahuses. Rasvhapete metüleerimine Metüleerimiseks võeti 10 μl proovi. Lahusti aurustati inertgaasiga puhudes. Proov lahustatud 25 μl metanoolis ja loksutatud. Lahusele lisatud 100 μl diasometaani eetrilahust, avatud kaanega eppendorf pandud 37°C termoblokki kuni lahusti oli enamjaolt pealt ära auranud. Jääk puhuti inertgaasiga minema. Eppendorfi lisatud 25 μl metanooli. Metüleerimise kontroll ja gaaskromatograafliste proovide ettevalmistamine Metüleerimise toimumist kontrolliti TLC meetodil, samamoodi kui eespool. Metüleeritud proov kantud GC proovipudelisse ning antud analüüsi. Tulemused
Okaspuuliikide iseloomustus Üliõpilane: Elviira Aljoshina 104423 Juhendaja: professor Tiit Kaps 1. Ajalugu Kui Saksa teadlane Hans von Pechmann 1898. aastal katseklaasi põhjast mingi veidra olluse avastas, polnud tal aimugi, et sellest saab eelkäija materjalile, millest sada aastat hiljem toodetakse sampoonipudeleid, salatikarpe ja juhtmeümbriseid. Hans von Pechmann oli üritanud kuumutada diasometaani ja saanud tulemuseks midagi valget ja vahajat. Täiesti juhuslikult oli ta valmistanud polüetüleeni, millest tänapäeval on saanud üks maailmas enimkasutatud materjale, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Independenti. 1933. aasta 27. märtsil sünteesisid Eric Fawcett ja Reginald Gibson briti keemiakompanii ICI laboris selle uuesti. Nad katsetasid suure rõhu all
kasutades elueerimisseguna heksaan:etüülatsetaat:äädikhape (3:1:0,05) segu ja ilmutina forsformolübdeenhapet 2,5% etanoolilahuses. Rasvhapete kontsentratsioon uuritavas proovis oli suurem, kui standardil, st >1 g/l. Metüleerimiseks võtsime seetõttu 25 l proovi ehk ~30 g rasvhapet. 6. Rasvhapete metüleerimine Võtsime 25 l proovi, aurutasime inertgaasiga puhudes lahusti ning lahustasime proovi metanoolis. Metüleerimiseks lisasime 200 l diasometaani eetrilahust ning kuumutasime 37C juures, kuni alles oli ~10 l lahust, puhusime inertgaasiga kergelt läbi. Lahustasime metüleeritud rasvhapped metanoolis. 7. Metüleerimise kontroll ja GC proovide ettevalmistamine Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt oli näha, et metüleerimine on õnnestunud, kuna proov oli vähempolaarne, kui standard (st plekk asus standardi plekist kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk.
Teda on erinevaid liike: · HDPE, (PE-HD) - kõrgtihe polüetüleen · LLDPE, (PE-LLD) - lineaarne madaltihe polüetüleen · LDPE, (PE-LD) - madaltihe polüetüleen. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne) materjal. Sulamistemperatuur jääb vahemikku 100-140 °C [18]. Polüetüleeni sünteesis esmakordselt saksa keemik Hans von Pechmann, kes valmistas seda juhuslikult 1898 diasometaani kuumutamise käigus.Koos kollegide Eugen Bambergeri ja Friedrich Tschierneriga iseloomustasid nad valget, vahast ainet ning avastasid, et see sisaldab pikkasid CH 2- ahelaid ning tulenevalt sellest andsid talle ka nimeks polüetüleen. Ka esimene tööstuslikult kasulik polüetüleeni süntees avastati kogemata. 1933-ndal aastal töötlesid inglise keemikud Eric Fawcett ja Reginald Gibson suure rõhuga etüleeni ja bensaldehüüdi segu, taas oli saaduseks valge vahataoline aine.
annaabi.ee 
