eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434 koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444 Henrique Meresõitja ülesandel jõudis esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus. Diasi elust enne tema suurt avastusretke on väga vähe teada. Dokumentides andmete saamist raskendab see, et tal oli mitmeid nimekaime. Aastatel 14751478 tegeles keegi Bartolomeu Dias kauplemisega Lissaboni ja Itaalia vahel, kuid pole teada, kas tegemist oli sama isikuga. Aastal 1481 saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt
Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detsembris tagasi Lissabonis
tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelevaataja. Arvatakse, et ta oli sõjalaeva (nau) "São Cristovão" tüürimees , sest 1486 sai keegi Bartolomeu Dias kuningas João II-lt oma tulevaste teenete eest 6000 real branco't. Otsides mereteed Aasiasse, olid Portugali ekspeditsioonid Henrique Meresõitja ajast (15. sajandi alguses) saadik uurinud Aafrika läänerannikut. 10. oktoobril 1486 määras Portugali kuningas João II Diasi rangelt salajase ülesandega juhiks ekspeditsioonile, mis pidi Diogo Cão saadud andmeid kasutades leidma Aafrika lõunatipu ja purjetada ümber selle lootuses leida kaubateed Aasiasse. Võimaluse korral pidi ekspeditsioon Indiasse välja jõudma. Ekspeditsiooni peaeesmärk oli leida legendaarse kristlasest aafrika kuninga preesterkuningas Johannese maa, millest oli hiljuti saabunud teateid João Alfonso de Aveiro kaudu ja kellega portugallased tahtsid sõbralikesse
-Islandi saagad Eerik Punasest ja Leif Eriksonist Norrakad randuvad Ameerika mandril sadu aastaid enne Kolumbust 982-1000 pKr -Madoc ab Owen Gwyneddi reis üle Atlandi Walesi vürst kuulutab Ameerika enda omaks umbes 1170 -Epohhi loovad reisid Mingi dünastia ajal Neli suurt Hiina armaadat seilavad maailma ookeanidel 1415-1421 -Henrique Meresõitja koloniseerib saari Atlandil Potugali kaptenid ületavad ekvaatori ja kaardistavad Aafrika rannikut 1394-1460 -Bartolemeo Diasi ja Vasco da Gama reisid Suured Portugali meresõitjad reisivad itta ja avastavad hädavajaliku meretee Indiasse 1487-1497 -Cristoph Kolumbus avastab Ameerika Otsides mereteed Indiasse , jõudis kuuulus maadeuurija Uude Maailma 1492 -Giovanni Gaboto Loodeväila otsingud Veneetslane seilab laeva Matthew pardal Bristolist Newfoundlandi 1496-1499 -Fernao de Magalhaes ja esimene ümbermaailmareis Maadeuurija purjetab ümber Ameerika lõunatipu 1519-1522 -Jacques Cartier andis Kanada Prantsusmaale
nende riskijulgus on suur. 9. Lõuna-Aafrika Vabariik LAV on andnud teatud perioodil 40% Aafrika tööstustoodangust ja see oli külma sõja ajal ainus Aafrika riik, mis polnud arengumaa. Tänapäeval on riigi pealinn Pretoria, rahvaarv 49 miljonit ja etnilised kogukonnad jagunevad: mustad 79%, valged 9,6%, värvilised 8,9% ja India ja muu Aasia päritolu 2,5%. Esimesed eurooplased 1488. a jõudsid esimesed eurooplased, portugallased Bartholomeu Diasi juhtimisel, Aafrika lõunatippu Hea Lootuse Neeme lähedale. Nad käisid ka rannikul end varustamas ning pidid nentima, et sealne elu oli üpris sarnane Euroopaga. Sellest ajast alates hakkasid eurooplaste laevad teel Indiasse tihti Lõuna-Aafrikas peatuma. 1652. a rajas Hollandi Ida-India Kompanii Kapi koloonia. Maabusid kolm laeva, milles olnud hollandlased panid aluse asundusele, mis jõudsasti kasvama hakkas. Nende ülesandeks oli varustada
annaabi.ee 
