Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks. Laevakere väliskujust võib saada üldise ettekujutuse selle lõikamisel kolme üksteisega risti oleva tasapinnaga: (Joon. 4.1) · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga - pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (DT), · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, DT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasandiga, · veepinnaga ühtiva horisontaalse tasapinnaga - veeliini tasandiga. Joon. 4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus
t = T F - TA . Kuna laevadel ekspluatatsioonis peale lastimist on kreeninurk lubamatu, siis laeva trimmi määrab: keskmine süvis TM ning vööri- ja ahtrisüvise vahe e. trimm t mõõdetud püstsirgetel (vööris vee puutepunktis ja ahtris roolipalleri telgjoonel). 1.5. Laeva koordinaatide süsteem Laeva staatikas on kasutusel ristkoordinaatide süsteem, mis on laevaga seotud nii, et algpunkt on lõikepunkt kolme omavahel risttasandil: CL-tasand e. keskliinitasand (varem ka venepärane diametraaltasand DT e. ); BL-liin e. baasliinitasand; miidlitasand e. MS-tasand (MS asendatakse sageli sümboliga ). Positiivseks koordinaatide suunaks on: 0x e. abstsiss miidlist vööri (lääne kirjanduses sageli vastupidi); 0y e. ordinaat CL-tasandist paremale (tüürpoordi); 0z e. aplikaat BL-tasandist üles, mis antakse reeglina miidli kiilupunktist, näiteks laeva masskeskme aplikaat ZG asemel KG.
BM GM WL G Z W B B1 K E N CL y Joon. 8. Püstuvuse moment ja staatiline püstuvuse õlg suurtel kreeninurkadel Põikmetatsenter M üldjuhul väljub CL pinnast (v.k. kirjanduses on diametraaltasand -- -- ) ja tema asend määratakse metatsentri raadiuse valemiga: J x BM = , kus J x veejoone tasandi WL keskinertsimoment x telje suhtes [m4]; laeva veealune ruumala [m3] . Kui punktist K , s.t. kiilupunktist, mis on ka koordinaattelgede algpunkt, tõmmata ristsirge KN ujuvusjõu vertikaalsirgele, siis püstuvuse õlg GZ moodustub vahest:
· D laeva parda kõrgus kiilult peateki alumise servani; Depth · f vabaparda kõrgus ülemise tekini f=D-T ( fmin määrab klassifik ühing); · TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF); · t trimm, pikikalle (varem ka diferent), t = TKF TKA [cm]. · - kreeninurk, Heel angle Laeva põhitasandid · laeva laiust poolitava vertikaaltasapinnaga pikitasandiga ka tsentraaltasand, ka diametraaltasand (PT või DT) · laeva arvutuslikku pikkust poolitava vertikaalse, PT-ga risti oleva keskkaare- ehk miidli tasapinnaga · veepinnaga ühtiva horisontaale tasapinnaga veeliini tasandiga Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel valitakse optimaalne kiirus, sõltuvalt laeva tüübist
annaabi.ee 
