Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel. Metallide magnetilised omadused on tingitud magnetmomendist kristallis ja võrdub kõigi aatomite magnetmomentide summaga (joonis.1). Joonis.1 Magnetväljasse suhtumise järgi jaotatakse metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom,titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.
valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. METALLIDE KEEMILISED OMADUSED Metall on seda aktiivsem, mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. • Metalli ja mittemetalli vaheline reaktsioon on redoksreaktsioon, milles metall redutseerija ja mittemetall oksüdeerija. • Metallide aktiivsust vesilahustes toimuvates reaktsioonides iseloomustab asukoht metallide pingereas.
elektrijuhtivus. Keemilised omadused iseloomustavad metalli reageerimist kokkupuutumisel hapniku, soolade, hapete, aluste jt keemiliselt aktiivsete ainetega. Mehaaniliste omaduste hulka kuuluvad kõvadus, tugevus, elastsus ja plastsus. Tehnoloogilised omadused määravad metallide töödeldavuse. Metallide magnetiliste omaduste järgi jagunevad metallid kolmeks: 1. Ferromagnetilised- metallid magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas 2. Paramagnetilised- metallid magnetiseeruvad nõrgalt 3. Diamagnetilised- magnetid ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.21 Mustad metallid Mustadeks metallideks on teras ning malm.Need on oma suure tugevuse, jäikuse ning üsna madala hinna tõttu väga laialdaselt kasutusel. 7 Teras on raua ja süsiniku baasil moodustunud sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Kui süsinikusisaldus on üle 2,14%, siis nimetatakse seda malmiks.10 Sulamid Värvilised metallid jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid)
elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 26. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall
Kõvad (Cr, Os, W, Ta, Ir, Mn). Pehmed (Pb, Au, Sn). Tihedus 0,5 22,5 Li kõige kergem; Raskemad Ir, Os; Tihedus sõltub aatommassist ja kristallvõre ehitusest, aatomi raadiusest. kergmetallid [5] < 5 g/ cm3 raskmetallid [üle 5] > 5 g/ cm3 Magnetilised om. 1. ferromagnetilised magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas (Fe, Co, Ni) 2. paramagnetilised magnetiseeruvad nõrgalt (Al, Cr, Ti) 3. diamagnetilised tõukuvad (Sn, Cu, Bi) 2. Metallide keemilised omadused, leidumine looduses, saamine 25 Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au -de loovutamise t u g e v n e b kergus
konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus 7,87 g/cm3• sulamistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi• hea korrosioonikindlus Raud looduses• sisalduselt maakoores neljandal kohal• kosmoses levinud element Raua füüsikalised ja keemilised omadused• hõbevalge• keskmise kõvadusega metall
magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet kergelt, kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja magnetiseeruda. elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co Paramagnetilised – magnetväli mõjutab neid metalle väga nõrgalt N: Al, Cr Diamagnetilised – tõukuvad magnetväljast eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). RAUD Füüsikalised omadused tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535oC hea korrosioonikindlus läikiv, hallikasvalge keskmise kõvadusega metall
Üldiselt muutuvad elektronafiinsused negatiivsemaks aatomiraadiuse kahanedes, kuid sellest reeglist on palju erandeid. Tugevalt negatiivne elektronafiinsus põhjustab mittemetallilisi omadusi (mittemetallid seovad kergesti elektrone), mis on taas kooskõlas mittemetallide paiknemisega perioodilisuse süsteemis. Aatomite magnetilised omadused Elektroni spinn on seotud tema magnetiliste omadustega. Kui kõik elektronid on paardunud, nimetatakse sellist ainet diamagnetiliseks. Diamagnetilised ained tõukuvad vähesel määral magnetist eemale. Kui aines on paardumata elektrone, tõmbuvad ained nõrgalt magneti poole ja neid nimetatakse paramagnetilisteks. Ferromagnetilised ained tõmbuvad tugevasti magneti poole (n. raud). Sellistes ainetes esineb kooskõla eri aatomite elektronide spinnide vahel, mille detailsem käsitlus väljub käesoleva peatüki raamest. Keemiline side Keemiline side tekib aatomite vahele. Seda seetõttu, et molekulide koguenergia on väiksem
annaabi.ee 
