magnetvälja. Kui osakesed pole kindlasuunaliselt orienteeritud välise välja suhtes, on keha aineosakeste summarne väli null. 3. Milline on välise välja (välja, millesse keha asetatakse) mõju aineosakeste magnetväljadele ainete puhul, mida nimetatakse a) diamagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral diamagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib diamagneetikutes välise väljaga vastupidiselt suunatud nõrk magnetväli. b) paramagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral paramagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib paramagneetikutes välise väljaga samasuunaline nõrk magnetväli. c) ferromagneetikuteks? Ferromagneetiku asetamisel välisesse välja mõjutab väline magnetväli ferromagneetiku domeene,
· Indutseeritud väli on algväljale vastupidise suunaga Diamagneetikute aatomi magnetmoment on 0, nt. täiesti kerasümmeetrilise elektronide liikumise puhul · heelium, argoon, neoon, vask, berüllium, süsinik jt. § Välises väljas hakkab diamagneetiku elektroni orbiit vurritaoliselt pretsesseeruma nii, et nurk magnetmomendi ja välja suuna vahel säilib > lisaringvoolu tekkimine > lisamagnetmoment Need lisamagnetmomendid püüavad takistada magnetvälja kasvu diamagneetikutes tekkiv väli on vastupidine nendele mõjuvale magnetväljale. Kokkuvõttes väheneb aines magnetinduktsioon võrreldes välise välja magnetinduktsiooniga Diamagnetiline effekt on omane kõikidele aatomitele. Siiski jälgitav ainult siis, kui aatom ei oma magnetmomenti ilma välise väljata. Paramagneetikud ( > 0, µ > 1) · Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne · Väljad on samasuunalised VB!!!
µ µ0 r r r keskkonna magnetiline läbitavus). Vektori H tsirkulatsiooniteoreem: H dl = I , kus I on kontuuri poolt hõlmatud juhtivusvoolude algebraline summa. Homogeenses r r magneetikus B = µ B0 , kusjuures diamagneetikutes µ < 1 (magnetväli nõrgeneb) ja paramagneetikutes µ > 1 (magnetväli tugevneb). Ferromagneetikud on aga sellised ained, mis võivad olla magneetunud ka välise magnetvälja puudumisel. Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille korral kinnist juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo m muutus põhjustab seal induktsioonivoolu tekke. Induktsioonivool on suunatud nii, et selle magnetväli takistab voolu esilekutsunud magnetvoo muutust (Lenzi
µ 0 (1 + ) µ 0 µ 2.3. Magnetväli homogeenses magneetikus B0 H Vaakumis 0 = µ0 H 0 d l =I Homogeenses aines H = H 0 B = µ B0 2.4. Diamagnetism Diamagneetikud on sellised ained, kus välise magnetvälja puudumisel orbitaalsete elektronide magnetmomendid on nullid. Väline magnetväli diamagneetikutes nõrgeneb. -10 -6 Magnetilised omadused temperauurist ei sõltu. Nt vask, kuld, hõbe, vesi 2.5. Paramagnetism Paramagneetiliste ainete aatomid omavad püsivaid magnetmomente. Välise välja puudumisel keha tervikuna magneetunud pole. Välises magnetväljas saavad magnetmomendid eelisorientatsiooni. Väline magnetväli paramagneetikus võimendub. >0 , 10 -4 nt alumiinium, hapnik, plaatina 2.6. Ferromagnetism
Võrdetegurit nimetatakse aine magnetiliseks läbitavuseks. 20 Diamagneetikus on magnetiline läbitavus ühest natukene väiksem, 0,999 1 ja magnetväli nõrgeneb võrreldes vaakumiga. Paramagneetikus 1 1,001 ja magnetväli tugevneb võrreldes vaakumiga. Ligikaudsete arvutuste korral võib magnetvälja muutumise para- ja diamagneetikutes üldse arvestamata jätta. Ferromagneetikutes võib väärtus erijuhul ulatuda isegi kümnete tuhandeteni. Elektrivälja kirjeldamiseks keskkonnas defineerisime abisuuruse D 0 E kui elektrinihke vektori. Analoogiliselt defineerime magnetvälja jaoks abisuuruse B H (14.18) 0 kui magnetvälja tugevuse vektori
annaabi.ee 
