Kahe aatomi ühinemisel üks elektron annab elektroni ära ja teine saab selle endale. Seda elementi mille aatom saab elektron, nimetatakse elektronegatiivseks. Elektronegatiivsed elemendid on enamasti mittemetallid. 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. Mittemagnet materjalid ja magnetmaterjalid Mittemagnet materjalideks nimetatakse aineid mille magneetiline läbitavus on 1 Selle alla kuuluvad Diamagneetikud, Paramagneetikud, Antiderromagneetikud Diamagneetikutel puudub püsiv magnetmoment, paramagneetikutes on püsiv magnetmoment olemas, kuid see on juhusliku suunaga, antiferromagneetikutes esinevad püsiva magnetmomendi piirkonnad, kus magnetmomendid on orienteeritud antiparalleelselt. Magnetmaterjalideks loetakse selliseid aineid mille magneetiline läbitavus on >>1 Sinna alla kuuluvad: Ferromagneetikud ja Ferrimagneetikud. Ferromagneetikutel on olemas tugev ja püsiv ühesuunaline magnetmoment
omaduse olla ise magnetvälja tekitajaks. Sellistest ainetest valmistatakse püsimagnetid. Ainete omadust nõrgendada või tugevdada magnetvälja võrreldes väljaga vaakumis iseloomustatakse aine (keskkonna) suhtelise magnetilise läbitavusega µ = B/Bo. See näitab, mitu korda on magnetvälja induktsioon aines B suurem välja magnetilisest induktsioonist vaakumis Bo. Diamagneetikutel µ < 1; Paramagneetikutel µ > 1; Ferromagneetikutel µ >> 1. Küsimused: 1. Millist kehadevahelist vastastikmõju nimetatakse magnetiliseks? 2. Mille kaudu antakse edasi kehadevaheline magnetiline vastastikmõju? 3. Kuidas teha kindlaks magnetvälja olemasolu ruumi mingis osas? 4. Mis suurus iseloomustab magnetvälja selle mingis punktis? 5. Kuidas on määratletud selle vektoriaalse suuruse moodul ja suund? Heiti Aarna 2008
M = 0, p m B või p m B 2 I =const A = Idm A = Id m = I ( m 2 - m1 ) = I m ´ 1 2. Magnetväli aines 2.1. Aine magneetumine. Magneeumusvektor. Magneetumusvool. B = B0 + B Paramagneetikud omavad nn omamagnetmomenti. Elektroni orbitaalne liikumine aatomis kujutab endast ringvoolu I = e Diamagneetikutel omamagnetmoment puudub. Ferromagneetikud võivad olla magneetunud ka ilma välise väljata. 1 n Magneetuvusvektor J = pmi (kõikide magneetikute kohta) V i =1 Magneetuvusvool aine magneetuvusega seotud makroskoopilised voolud. Need voolud kulgevad aine pinna peal. I B
muutub nullist erinevaks. Üksikute molekulaarsete voolude magnetväljad sel juhul enam ei kompenseeru ja tekib väli B'. Magneetumine lihsamalt on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1 Ferromagneetikutel - on suur, see on aine, mis tahkes olekus välise välja puudumisel võib olla magneetunud. Magneetumus ruumalaühiku summaarne magnetmoment (sellega iseloomustatakse magneetiku magneetumust), tähistatakse J. J=(V) pm/V (V on vaadeldava punkti ümbrusesvõetud füüsikaliselt lõpmata väike ruumala, ) pm on üksiku molekuli magnetmoment) 15. Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus.
võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks. Ferromagneetikute r >> 1, para- ja diamagneetikutel r 1. Magnetmomentide päritolu magnetmaterjalides on seotud elektronide pöörlemisega ümber telje ehk spinniga. Seejuures esinevad ferromagneetikutes makroskoopilised osad domeenid millede piires spinnid on orienteeritud paralleelselt (joonis 4.1). Seejuures üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult ja materjal ei oma summaarset magnetmomenti. Magneetimiskõver on magnetilise induktsiooni sõltuvus materjalis välise magnetvälja tugevusest (joonis 4.2).
annaabi.ee 
