1) Rahulik surm kodus 2) Surm pulmalauas Õpetaja Sokrates Platoni dialoogid ei anna selget pilti Platonist ja Sokratesest Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis Platoni vaateid Platoni tekstid olid dramaatilised, Sokratese omad iroonilised Õpilane Aristoteles Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need arusaadavamad oleksid Filosoofia Platon lõi ja arendas ühe kahest peamisest filosoofilise maailmavaate tüübist. Ta on filosoofilise idealismi rajaja. Platoni idealism hõlmab loodust, inimest, inimhinge, tunnetust, ühiskonna korda, keelt, kunsti, poeesiat, skulptuuri, maali, muusikat, ilukõne kunsti ja kasvatust. Mõned probleemid, millest see süsteem koosnes, huvitasid Platonit sedavõrd, et ta
vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi. Eesti keele arendaja ja rahvusliku kirjanduse looja, oma eluajal oli ta suhteliselt tundmatu. Ta oli esimene eesti luuletaja. Rahvavalgustuslik proosa aina enam mõjutasid valgustusideed meie kirjandust. Esile kerkis ratsionaalne elutunnetus, mis mõjutas proosat. Rahvusvalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Pärisorjuse kaotamine, vennastekoguduse liikumine, didaktiline kirjandus. Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus 18. Sajandist Kesk-Euroopast pärit protestantlik äratusliikumine
Kerkis esile hulk estofiile, peamiselt kirikuõpetajaid, kelle arvates talupoegade vaimsel ja kõlbelisel arendamisel, nende maailmapildi avardamisel on eluline tähtsus. Kehtiva seisuliku ühiskonna tingimustes leidsid nad, et olukorra muutmine on ühtviisi kasulik nii talupoegadele kui ka mõisnikele. Rahvavalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik-moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Kirjanduses peituvate „kaunistuslike“ mõjutusvahendite abil loodeti rahva vaimu äratada ja teda kõlbeliselt kasvatada. Niisugusest taotlusest tuleneb ka mõiste didaktiline kirjandus, mis avaldub ilmekalt ühes pealkirjaski: „Jut on se Koroke, Öppetus on se Iwwa“ (O. R. v. Holtz). Kuivõrd autoriteks olid vähese kirjanikutalendiga sakslased, kellel polnud ka küllaldaselt teadmisi eesti oludest, kätkes nende looming põhiliselt saksa õpetlike juttude tõlkimist või