Fifth level Jahimees Voomer Edukas ärimees Sulbert Sisu Üheksakordse maja seitsmes korrus Jahimees - Voomer ja kalamees - Nikolaus Luule ja Kalju Korteri müük, ärimees Paadisõit Hawaii Arvamusi Tiina Sarv: Autor keerab kogu sündmustiku vaid talle omase oskusega fantaasia- ja absurdimaailma, lastes kõlada tervel hulgal kivirähkilikel, pisut nihkes dialoogidel. Kuni hall reaalsus ongi sunnitud unistuste ees taanduma. Katre Väli: Zanriliselt on lavastus soe absurdihuumor, mille naljad esialgu liiga imelikud, et naerda, kuid ajapikku üha rohkem inimesi üles kütvad. Minu arvamus Fantaasiarikas Huumoriküllane Lõbus ajaviite lugemine Kasutatud allikad http://www.ugala.ee/index.php/pildigalerii-vanamehed-seitsmendalt/category/2 http://www.virumaateataja.ee/220208/gfx/956947bdaf73c2dcc.jpg http://www
Suur ooper- kujunes Pr.maal,nimekaim meister Giacomo Meyerbeer ajaloolise ainestikuga heroiline oope r,suur tähtsus on massistseenidel ja kooridel. Lüüriline ooper- kujunes saj. II pool. tähelepanu keskpunkti tõusid inimeste intiimvahekorrad. .Ainestikuna kasutati kuulsaid kirjandusteoseid.Ooperi autorid ei püüdnud edasi anda teose filosoofiat,vaid keskendasid tähelepanu peategelaste isiklekele vahekordadele. Operett(e väike ooper)-suur roll on muusikata tekstil,episootidel,dialoogidel, kuhu põimitaks nalju ja satiiri.Ka tantsudel on väga oluline roll. Operett kuulub meelelahutuse kunsti valdkonda.Operett jaguneb: 1)Satiiriline Pariisioperett 2)Meloodiline Viinioperett Franz Schubert(1797-1828) Pani aluse vokaalsetel,-esimene romantiline helilooja Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis . Tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina .Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist .Juba 5-aastaselt hakkab
omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp,
riigitruudese põhendamiseks. Teater Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid (aariad). Näitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnäitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused läksid. Kõige kuulsam rooma näitekirjanik oli Plautus. Tema näidendid kujutasid endast kreeka hellenismiperioodi komöödiate mugandausi. Ka näideindite tegelased olid kreeklased, aga et nad etendasid igapäevasest elust hästi teadaolevaid tüüpe, siis võis
Otsiti vastust ksimusele, kuidas mista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas kituda nii, et see ei phjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater nnda thtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite vitlused ja hobuste viduajamised. Etendati lbusaid teoseid, pramata thelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Nidend koosnes nitlejate dialoogidel, maskidel ning estidel, mida tiendasid laulupartiid (aariad). Nitlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisnitlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused lksid. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mekljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud krge, kaunilt kujundatud kivimriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti
Toetutakse prognoosile. Ka kõnelev inimene on maailma osa temast saab rääkida. SUHTLUSKONTEKST Mis laadi kontekstitüüpidega suheldes kokku puutumine: a) lingvistiline: sidusus, suhtlussõnavara, situatsioonikirjeldused, (TEEMA) b) paralingvistiline "kehakeel", pil, asend, intinatsioon, miimika, zestid) c) situatiivne: käitumine tüüpilises situs (rollis, staatuses) d) kultuurikontekst: kultuurilised protseduurid, etikett, teadmised. Dialoogidel on funktsionaal-strukturaalne liigitus; repliikide sotsiaal funktsionaalne liigitus ja repliikide suhtlemisstrateegiline liigitus. SUHTLUSSÕNAVARA: Lülitumine (alustama, kordama, lõpetama) Soorituse tajumine (sosistama, karjuam) Kaasnevus (noogutama, käega lööma) Emotsionaalsus (muigama, vihastama) Teabetaotlus (küsima, uurima, pinnima) Teabe esitamine (selgitama, luiskama) Partenri mõjutamine (käskima ähvardma) Hoiakute muutmine (kiitma, pilkama)
annaabi.ee 
