üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. · Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine) 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Monoloogi dialogiseerumine kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks · laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole; · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib)
1) Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. 2) Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine). 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) Monoloogi dialogiseerumine. · Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades).
(duoloob või polüloog), repliikide pikkus ja vaheldumissagedus (mõjutab näidendi ja lavastuse tempot ja rütmi), repliikide jagunemine tegelaste vahel (üldiselt määrab peategelase see, et tal on kõige rohkem teksti). Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada kõnelejate arvu, repliikide pikkust, teksti jagunemist tegelaste vahel ja repliikide sidusust (repliigi tasand, stseeni/tervikteose tasand, ühe tegelase tasand) Dialogiseerumine monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, kui laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi poole, kui adressaadiks on publik või tema ise. Erijuhtum on epistolaardraama (draama kirjades). · Monoloog üksikkõne. Ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud või endassesuletud repliik, mis on semantiliselt ühtne (kõne või meenutus) või üksi oleva inimese kõne (soliloog; ka proloog ja epiloog). Monoloog avab tegelase siseelu
annaabi.ee 
