Keeled (Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse putonghua) Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hiina keel on rohkem nagu keelerühm, mis koosneb hulgast sarnastest keeltest, neid võib nimetada ka dialektideks, millest siis ametlikuks peetakse nii Hiina Rahvavabariigis kui ka Taiwanis Mandarini dialekti. Kõik need kasutavad kõik sama kirjapilti, mille puhul on olemas kaks võimalust – kas traditsiooniline hiina kiri või lihtsustatud hiina kiri, kuid märgid tähendavad igas dialektis sama asja. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele,
tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid Geograafiline murdeahel - Geograafiline murdeahel on ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult.Nt Romaani keelte murded Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis; germaani keelte murded Austrias, Sveitsis, Saksamaal, Belgias, Hollandis;
argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2 Kolmas on eristus, milles keeleliste valikute mõjuriks või aluseks on keele kasutajate omadused (elukoht, sotsiaalne kiht, haridus, sugu jne; vt nt Chambers, Trudgill 1998). Siin vastandatakse kõigepealt kaks allkeelerühma. Osa allkeeli on kasutusel üle vastava keeleala ja kõigis inimrühmades, osa aga ainult teatud territooriumil või inimrühmades. Esimest rühma nimetame ühis(all)keelteks ja teist murreteks ehk dialektideks (dialects). Ühiskeele mõiste on oluline eeskätt vastanduses murretega. Murded jagatakse kohamurreteks (dialekt kitsamas mõttes) ning sotsiaalmurreteks (sotsiolektideks).3 Me tegeleme selles kursuses eesti suulise ühiskeelega ning murdeid puudutame vaid möödaminnes. Keskne liigendus, millest me lähtume, on seega register. Suuline ja kirjalik pearegister Keelt analüüsides tulevad välja need situatsioonijooned, mis mõjutavad keelelisi valikuid paljudes erinevates olukordades
annaabi.ee 
