käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste distsipliinide uurimistulemusi ja võtteid kasutab kirjandusteadus? Mis on retoorika ja miks on retoorika kirjandusteadusele oluline? Mis on esteetika ja miks on esteetika kirjandusteadusele oluline? Milleks on vaja kirjandusajalugu
Kuidas saab tekste liigitada? Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku
kuid oluline on meeles pidada, et vanimate rekonstrueeritavate h¨aa¨lduste ja kanji luukirja kujude vahel haigutab ligi tuhandeaastane t¨ uhimik. See kuidas luukirja tema kirjutajad lugesid, on selgusetu. 25 1.1.4 Kokkuv~ otvalt makrostruktuurist Eelnenud k¨asitlusega olen n¨aidanud seda, et kanji m¨arke v~oib makro- struktuuri tasandil pidada kolmevalentseteks: kuju, kasutus ja h¨aa¨ldus. K¨asitledes m¨arke diakroonselt, selgub et u ¨kski kolmest komponendist pole p¨ usiva v¨a¨artusega. 1. Kuju varieerub l¨abi eri ajastute, luukirja ja t¨anap¨aeva m¨argid pole ilma eriteadmisteta u¨hildatavad. 2. Kasutus on muutunud sakraalm¨arkidest kuni t¨anap¨aevaselt toimiva u ¨hiskonna vajadustele vastava suhtlusmeediani. 3. H¨aa¨ldus varieerub ajaliselt ning vastavalt kasutusregioonile.
annaabi.ee 
