liitmisel Mõiste 1: Nullmaatriksiks nimetakse maatriksit, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga. =(0) Mõiste 2: Ühikmaatriksiks nimetatakse ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed arvuga 1 ja kõik ülejäänud elemendid on võrdsed 0-ga Mõiste 3: Diagonaalmaatriksiks nimetakse ruutmaatriksit, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemendid on võrdsed 0-ga Mõiste 4: Skalaarmaatriksiks nimetatakse sellist diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed Mõiste 5: Maatrikseid nimetatakse 0-teguriteks, kui 0 maatriksist erinevaid maatrikseid A ja B (A ; B), milliste korrutis aga on 0-maatriks (A*B= v B*A=). Selliseid maatrikseid nimetatakse 0-teguriteks Mõiste 6: Baasmaatriksisks nimetatakse (m x n) järku maatrikseid ij, milles i-nda rea ja j- nda veeru ühine element on arv 1 ning kõik ülejäänud elemendid on võrdsed 0-ga
Maatriksite korral korrutis üldjuhul sõltub tegurite järjekorrast. Maatriksite, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga, nimetatakse nullmaatriksiks. Tähis oomega. Ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed ühega ning ülejäänud elemendid on võrdsed nulliga, nimetatakse ühikmaatriksiks. Tähis E. Ruutmaatriksit nimetatakse diagonaalmaatriksiks, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemandeid on võrdsed nulliga. Sellist diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali piknevad elemendid on võrdsed nimetatakse skalaarmaatriksiks. Ruutmaatriksit nimetatakse involutiivseks maatriksiks, kui on rahuldatud tingimus, et pöördmaatriks võrdub algmaatriksiga. Ruutmaatriks on idempotentne, kui A^2=A, see on ruutvõrrand millel on lõpmata palju lahendeid. Ruutmaatsiksit nimetakase sümmeetriliseks, kui on rahuldatud tingimus, et transponeeritud maatriks on võrdne algmaatriksiga... st on peadiagonaali suhtes sümmeetriline.
8. Mõiste 1: Nullmaatriksiks nimetakse maatriksit, mille kõik elemendid on võrdsed nulliga. =(0) 9. Mõiste 2: Ühikmaatriksiks nimetatakse ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed arvuga 1 ja kõik ülejäänud elemendid on võrdsed 0-ga. 10. Mõiste 3: Diagonaalmaatriksiks nimetakse ruutmaatriksit, kui selle maatriksi kõik väljaspool peadiagonaali paiknevad elemendid on võrdsed 0-ga 11. Mõiste 4: Skalaarmaatriksiks nimetatakse sellist diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on võrdsed 12. Mõiste 5: Maatrikseid nimetatakse 0-teguriteks, kui 0 maatriksist erinevaid maatrikseid A ja B (A ; B), milliste korrutis aga on 0-maatriks (A*B= v B*A=). Selliseid maatrikseid nimetatakse 0-teguriteks 13. Mõiste 6: Baasmaatriksisks nimetatakse (m x n) järku maatrikseid , milles i-nda rea ja j-nda veeru ühine element ij
6. Ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaalist väljaspool asuvadelemendid on nullid, nimetatakse diagonaalmaatriksiks; näiteks 2 0 0 0 5 0 0 0 3 A= . 7. Diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on ühed, nimetatakse ühikmaatriksiks ja tähistatakse E; näiteks 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0
A= , siis AT = . 6. Ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaalist väljaspool asuvad elemendid on nullid, nimetatakse diagonaalmaatriksiks; näiteks 2 0 0 0 5 0 0 0 3 A= . 7. Diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on ühed, nimetatakse ühikmaatriksiks ja tähistatakse E; näiteks 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 . E= 8
6. Ruutmaatriksit, mille kõik peadiagonaalist väljaspool asuvad elemendid on nullid, nimetatakse diagonaalmaatriksiks; näiteks 2 0 0 A= 0 5 0 . 0 0 3 7. Diagonaalmaatriksit, mille kõik peadiagonaali elemendid on ühed, nimetatakse ühikmaatriksiks ja tähistatakse E; näiteks 1 0 0 0 0 1 0 0 E= 0 0 1 0. 0 0 0 1
Sel viisil leitud parameetrite alusel arvutatakse kõigi võrrandite regressioonijäägid. Antud meetodi kasutamine on põhjendatud ainult sel juhul, kui erinevate võrrandite regressioonijäägid on omavahelises sõltuvuses. Kolmeastmelise vähimruutude meetodi praktilisel kasutamisel peab silmas pidama järgmisi asjaolusid: seosevõrrandid (samasused) tuleb enne kolmandat astet mudelist kõrvaldada; kui aga regressioonijääkide korrelatsioonimaatriksi üksikud blokid kujutavad endast diagonaalmaatriksit, siis kolmeastmelise vähimruutude meetodit on otstarbekas kasutada eraldi nende blokkide lõikes. Meetodi kasutamine on õigustatud siis, kui kõigi võrrandite regressioonijäägid on omavahel korreleeritud. 24. Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetrilised mudelid. Näide taoliste mudelite koostamisest. Need on mudelid, mille lähteandmed ei ole statistikaameti poolt hangitud vaid on arvutuslikud suurused. Selliseid ökonomeetrilisi mudeleid nim simulatsioonil baseeruvateks
mis on lähteinfiks kolmeastmelise vähimruutude meetodile. Meetodi kasutamine on põhjendatud sel juhul, kui erinevate võrrandite regressioonijäägid on omavahelises sõltuvuses. Kolmeastmelise vähimruutude meetodi praktilisel kasutamisel peab silmas pidama järgmisi asjaolusid: a) seosevõrrandid (samasused) tuleb enne kolmandat astet mudelist kõrvaldada, b) kui aga regressioonijääkide korrelatsioonimaatriksi üksikud blokid kujutavad endast diagonaalmaatriksit, siis kolmeastmelise vähimruutude meetodit on otstarbekas kasutada eraldi nende blokkide lõikes. Meetodi kasutamine on õigustatud siis, kui kõigi võrrandite regressioonijäägid on omavahel korreleeritud.Põllumajandusstatistika näitajate süsteem.Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt.Kogutud info võimaldab anda hinnangut Eesti põllumajanduse mineviku ja hetkeolukorra kohta ning prognoosida põllumajanduse võimalusi tulevikus
annaabi.ee 
