3.5.3.1. Ristkülik Väänatud ristkülik-ristlõikega varda ristlõikes (Joonis 3.22): · nurkades ja keskmes (sümmetriatelgede ristumispunktis) nihkepinged puuduvad; · suurim nihkepinge max on pikema külje keskel (punktis B); · väändepinge on ekstreemne ka lühema külje keskel (punktis D); · epüüridel on kujutatud nihkepinge jagunemine ristlõike pikematel tahkudel, lühematel tahkudel, kesk-peatelgedel ja diagonaalidel (iga epüür kujutab pingelaotust vaid vastaval joonel): Priit Põdra, 2004 46 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL Väändepinge laotused Suurimad väändepinged
Sarruse reegli järgi on determinandi väärtust küll lihtne arvutada, kuid arvutus- a b Korrutame determinandi üht rida mingi arvuga k, siis käiku võib veelgi lihtsustada, kui determinandist paremale kirjutada täiendavalt c d juurde esimene ja teine veerg ning arvutada diagonaalidel asuvate elementide ka kb a b korrutised näidatud suundades. = kad kcb = k(ad cb) = k· . c d c d sama märgiga Kahest viimasest omadusest järeldub, et kehtib järgmine omadus:
· Peakvantarvu suurenedes elektroni keskmine kaugus tuumast suureneb: mida rohkem on aatomis elektronkihte, seda suurem on tema raadius. Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla; · Perioodi piires väliskihi peakvantarv ei suurene, küll aga suureneb tuumalaeng ja sellest tulenevalt ka tuuma külgetõmbejõud elektronidele. Aatomite raadiused kahanevad perioodis vasakult paremale; · Ülalt vasakult alla paremale suunatud diagonaalidel on aatomite raadiused suhteliselt sarnased. Sellist diagonaalset sarnasust esineb elementide paljude omaduste juures. Kuna d- elementides lisandub järjekordne elektron aufbau käigus eelviimasele, f-elementidel aga väljastpoolt kolmandale kihile, siis esineb nende hulgas mõningaid kõrvalekaldumisi ülaltoodud reeglitest. Ioonide raadiused · Katioonides on vähem elektrone kui neutraalsetes aatomites. Paljudel juhtudel kaotavad aatomid ioniseerumisel kogu välimise elektronkihi
annaabi.ee 
