5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ...
Sete muutub settekivimiks litifitseerudes e kivistudes. Litifitseerimine on paljudest teguritest sõltuv pikaajaline protsess, mistõttu piir setete ja settekivimite vahel on tinglik. Kõiki settelisi moodustisi kokku, st nii setteid kui settekivimeid võib nimetada ühtse terminiga setendid. (1), (8) Settekivimite moodustumine on vaadeldav kahe teineteisele järgneva staadiumina protsesside kompleksina, milleks on sedimentogenees ja diagenees. Nii sedimentogeneesi kui diageneesi käigus toimivad mitmed geoloogilised protsessid (Joonis 5). (1), (8) LÄHTEKIVIMSEDIMENTOGENEES: murenemine erosioon edasikanne settimineSETEDIAGENEES mattumine litifitseerimineSETTEKIVIM Murenemine füüsikalise murenemise e rabenemise käigus puruneb kivim tükkideks; keemilisel murenemisel e porsumisel toimub kivimis mineraalide
Autigeensed komponendid mineraalid, millised moodustuvad lahustest keemilisel või biokeemilisel teel settekivimi lasumiskohas või on tekkinud diageneesi käigus Orgaaniline aines setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Settekivimite struktuurid Struktuur setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Settekivimite tekstuurid Tekstuur iseloomustab osakeste paiknemist ruumis Kihilisus: horisontaal-, põimjas ja gradatsiooniline (terateema) kihilisus Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid
ladestumisel ning kivistumisel. Sete värskelt või hilises geoloogilises minevikus kuhjunud materjal, mis ei ole veel kivistunud. Setend mõiste, mis hõlmab kõiki settelisi moodustisi: nii setteid kui settekivimeid. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Diagenees läheb rõhu ja temp kasvades üle metamorfismiks. (~150C savimineraalid asenduvad vilkudega). Settekivimite klassifikatsioon. 1)Geneetiline klassifikatsioon päritolu järgi. 2)Omaduste järgi. Geneetiline. Purdkivimid murenemisel tekkinud. Biogeensed ja kemogeensed.
○ Haliit – kivisool ○ Sülviin – kaaliumkloriid ○ Kips – väävliühend Orgaaniline aines – setendites leiduvad taim- või loomorganismi jäänused Karbonaadid – süsihappe soolad Settekivimites leiduvad kõige levinumad mineraalid: - kvarts - muskoviit, illiit - kaoliniit, smektiit, kloriit Lõimis – Iseloomustab kobedate setete koostis erineva suurusega osekeste kaudu Diagenees – Kõikide setteid ning settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside kogum, va murenemine ja moone Struktuur – setendite tunnuste kompleks, mida väljendavad setteosakeste suurus, kuju ja hulgalised suhted Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte Kuidas moodustuvad settekivimid? Rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel
13 Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. Settekivimite moodustumise 2 etappi. Sedimentogenees e settimine settekivimite lähteproduktide teke, erosioon, edasikanne ja ladestumine. Diagenees e kivistumine füüsikalis-keemilised protsessid (tihenemine, tsementeerumine, ümberkristalliseerumine), mille tulemusena ladestunud sete muutub kõvastunud settekivimiks. Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi.
Geotehnikas on põhilised kuus ülesannet, mida lahendatakse. Õhuke lõpmatul alal kokkusurutav kiht, lõpmatu lõpmatul alal kokkusurutav kiht, pinnase väljasurumine, nihke alade areng, nõlva püsivus, tugisein. 2. Geotehnika arengu etappid. I etapp- 19. saj algus ,,Murrang" o Naaberteadused geoloogia, geomorfoloogia ja mehhaanika saavutasid vajaliku taseme o Geoloogiline kaart ja profiil stratigraafia ja tektoonika, setete genees ja diagenees o Aurumasina leiutamine uus puurtehnika, uued tööstushooned o Raudtee areng- raudteede ehitus nõudis insenergeoloogilist infot. Omadused sõltuvad geoloogilisest ajaloost. Kivimite levik. Omaduste muutlikkus. o Suurte kanalite rajamine (Suez, Panama) o Algas insenergeoloogia kui teaduse õpetamine (1842 Praha) o Geoloogia kõrgkoolid alates 1880... II etapp 19. saj lõpp kuni 1950 ,,Areng ja valikd"
annaabi.ee 
