a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas Suupõhi(fundus oris) Moodustatud peamiselt lihase poolt: a) alt tugevdab: kakskõhtlihase eesmine kõht b) tähtsaim(kõige laiem): alalõualuu-keeleluu lihas(m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdav: lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursked. Pinnal on näga: keskel – keelekida(frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed(caruncula sublingualis) ja keelealune kurd(plica sublingualis). Kurgukitusus(isthmus faucium)
Sünonüüm: suulaepuri (velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a)Suulaepurje tõstur ja suulaepurje pingutaja – koljupõhimikult suulakke – tõmbavad üles b)Suulae-keele lihas ja suulae-neelu lihas – suulaest keelde ja neelu seina – tõmbavad alla c)Kurgunibulihas – kurgunibu sees Suupõhi (fundus oris) Moodustatud peamiselt lihaste poolt: a)Alt tugevdab kakskõhtlihase eesmine kõht b)Tähtsaim: alalõualuu-keeleluu lihas (m.mylohyoideus), mida sageli nimetatakse ka suu diafragmaks. c) Seespoolt tugevdab lõuatsi-keeleluu lihas. Suupõhja lihased on enamuses kaetud keelelihaste poolt, vaid väike osa on vaba ja kaetud limaskestaga. Suupõhja limaskest on õhuke ja liikuv, submukoosa paks ja kohev – kergelt tekivad vigastused ja tursed! Pinnal on näha: keskel – keelekida (frenulum linguae), sellest kahel pool keelealused lihakesed (caruncula sublingualis) ja keelealune kurd (plica sublingualis). Kurgukitsus (isthmus faucium)
(põikseina deformatsioon mingil kõrgusel on määratav painde ja nihke koosmõjust). Kõrgetel ja kitsastel (B) seintel on määravaks paindejäikus, madalatel seintel on määravaks nihkejäikus. Tugevuskontrolliks võetakse 1 m laiune seina riba, keskmise pinge alusel määratakse vertikaalne koormus ja kontrollitakse tugevust. Kontrollitakse neid ääriku osasid, mis on ristuvast seinast kaugel. Sel juhul eeldatakse vaba nõtkumist. Põikseina nimetatakse tihti ka diafragmaks, selle mõistega tähistatakse põikseina hoonet tuulele jäigastavat mõistet. Karkasshoonete puhul on diafragma karkassi auku täitev konstruktsioon kas müüritis või raudbetoonelement, mis töötab omas pinnas. Diafragma töö on seotud alati ka nihketugevuse loomisega vastavas kohas. Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus
Põikseina konrollitakse avadeta vaba müür (ilma Tuulekoormus wi võrdub tala nihkele tema ristumisel lagede koormuseta). Sillus toe -raektsiooniga vastava pikiseintega skeem 8.17 projekteeritakse sellise müüri põikseina kohal.põkseina T=Ht=QSHt/It=QSH/I=QA kaalule. Ava laius ei tohiks arvutamine: joonis. yH/I<=tHfv = QS/It olla üle 2...2,5 m. Teisel juhul Põikseina nimetatakse ka <=fvk/m<=fv Kui seinas on peab sillus võtma vastu kõik diafragmaks. selle mõistega ava, peab selle sillus vastu koormused, mis esinevad ava tähistatakse põikseina hoonet võtma sama jõu T põikjõuna peal eelpool mainitud alas. tuulele jäigastavat mõistet. ja T*l. Kui see ei osutu Monteeritavateks sillusteks on Karkasshoonete puhul on võimalikuks eeldatakse üldjuhul raudbetoonsillused, diafragma kas müüritis või silluse otstesse arniirid. kasutatakse ka terastalasid ja
Need võimalused: 1)kui vett läbilaskva pinnase paksus on 2...3 m siis homogeenne pinnasepais ühendatakse vettpidava kihiga hamba abil vt joonis. 5.4 a. Hammas siseneb vettpidavasse pinnasesse 0,5 m. Nimetatud aluskihi paksuse korral sisenevad ka ekraan, tuum ja diafragma aluspinnasesse vähemalt 0,5 m vt joonis 5.4 c,d,e. Niisuguseid lahendusi nimetatakse hammasekraaniks, -tuumaks, -diafragmaks. 2) kui vett läbilaskva pinnase paksus on 4...7 m siis homogeenne pais rajatakse •injekteeritud betoonkardina sisse. Vt joonis 5,4 b. Viimane ühendatakse samuti alumise vettpidava kihiga. Vajadusel valatakse betoonkardin ka ekraani, tuuma või diafragma alla. 3) kui vettläbilaskva pinnase paksus on suurem rajatakse pais plastilise ekraaniga, mis läheb üle ponuuriks. Vt joonis 5.5. ponuuri esiserva paksus
annaabi.ee 
