"si" (Sancte Ioannes) helirea seitsmenda astme jaoks. Ut quelant laxis resonare fibris Et lodevate häälepaeltega Mira gestorum famuli tuorum õpilased võiksid lauldes sinu imelisi tegusid kiita, Solve pollute labii reatum lunasta, oo Püha Johannes, Sancte Ioannes ebapuhaste huulte süüteod. Paulus Diaconus (8. saj) Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti muusikaõpetuses kasutusele ka nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. Ilmselt sai koorijuht spsteemi osutades lauljatele kergemini meloodiaid õpetada. Nn. Guido käsi 12. sajandil ilmusid neumadele kandilised noodipead ja noodimärgid hakkasid tähistama üksikhelide täpseid kõrgusi. Alles nüüd on võimalik laulda noodist tundmatut meloodiat, varem
religioosne ja Rooma riigi keeleline eraldatus, 2) lääne uuendamine/taastamine (lad endasisene renovatio Romani eraldatus, kaubandussuhete imperii) vähenemine Taustaks: antiikkultuur JA kristlus Ruraliseerumine (,,maastumine"), Alkuin (u 730804): kirjakool linnade Tours'is kokkukuivamine Paulus Diaconus (u 720799) Teedevõrgu ja muu taristu (nt Theodulf Orléans'ist (u 760821) niisutus) Einhard (u 770840): Suetoniuse lagunemine, suure osa liikluse eeskujul koondumine ,,Vita Caroli Magni" e ,,Karl Suure jõgedele elulugu" Ühiskondlik sulustumine (,,nagu isa, nõnda Karolingide renessanss poeg")
sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555. aastal mainib kreeklane Prokopius Thule elanikke skritifinne. 53 Skridfinne mainib ka Paulus Diaconus umbes 750. aastal kui jahimehi ja suusatajaid. Finnide või fennidena olid saamid tuntud ka viikingitele. 13. sajandi Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse teoses ,,Gesta Danorum" räägitakse taas finnidest ja ka ,,suusatavatest" finnidest. Prokopius ja Paulus Diaconus mainivad ,,kahte Lapimaad", milles on nähtud viidet saamide asumisele Laadoga lähistel. Venemaale kuulunud aladel on 11. sajandist ning Rootsi-Soome aladel 13. ja 14. sajandist alates saamide kohta käibel
149 nad kui ka Jumalaema kiriku varajase teenistuse vaimulikud, kui ta aeglaselt, majesteetlikult, mõtlikult koori kõrgete teravkaartc all kõndis, käed ristis ja pea nii sügavale rinnale vajunud, et ta näost muud näha polnud kui suur paljas otsaesine. Dom Claude Frollo polnud siiski loobunud oma kahest peamisest eluülesandest: teadusest ja noorema venna kasvatamisest. Kuid aeg oli nende meeldivate kohustuste sekka veidi mõrudust seganud. «Ajaga,» ütleb Paulus Diaconus *, «läheb paremgi pekk raisku.» Väike Jehan Frollo du Moulin, veski järgi, kus ta üles kasvas, ei arenenud mitte selles suunas, mida Claude oli soovinud. Vanem vend arvestas vaga, kuulekat, õppehimulist kasvandikku, 8 5 kellest lugu peetakse. Kuid väike vend kasvas noore puuna, mis aedniku pingutusi millekski ei pea ja jonnakalt end sinnapoole käänab, kust õhku ja päikest tuleb, ta kasvas ja kahardus
annaabi.ee 
